Teade

Collapse
No announcement yet.

Väljundtrafo plekid

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Väljundtrafo plekid

    Hea et mingisugunegi võimalus olemas on. Kahjuks aga ma jälle ajaga asjatult ette ruttanud. Ühel trafol mähised maas juba ja teisel poolenisti maas. Kuid õnneks pean inventuuri nende keerdudega. Eks ma võtan need viimased mähised ka maha ja loen keerud üle.
    Mul nende trafode skeem ka olemas. Võibolla keegi tunneb ära millega tegu. Võimalik et liinitrafo.
    Click image for larger version

Name:	trafo skeem1.JPG
Views:	1
Size:	92,7 KB
ID:	867320Click image for larger version

Name:	Snapshot_20130307_15.JPG
Views:	1
Size:	49,2 KB
ID:	867321Click image for larger version

Name:	Snapshot_20130307_6.JPG
Views:	1
Size:	45,6 KB
ID:	867322

    Comment


      #17
      Vs: Väljundtrafo plekid

      Esmalt postitatud radiotehnika35 poolt Vaata postitust
      Ega tänapäeval keegi naljalt seda plekitüüpi ja magnetilisi omadusi ei anna - ma ei usu ja ei ole ka kohanud näit. Hammondi trafode juures seda, kindlasti ei ole seda ka näit. tõsiste Jaapani trafode juures näidatud.
      Magnetilisi omadusi saab mingil määral ka arvutada, näit. teadaoleva induktiivsuse ja keerdude arvu korral on läbitavusi võimalik arvutada üsna täpselt. Aga töötavat trafot ju ei hakka lammutama (kui on hea trafo), et saada teada keerdude arvu - siinkohal kui traadi läbimõõt on teada ja takistus mõõta saab samuti umbkaudu määrata keerdude arvud, induktiivsuse saab mõõta paremail juhtudel juba korralikuma multimeetriga.
      ;
      Tundmatul trafol olen mähiste keerdude arvu määranud sedasi, et olen (kerinud) nõelunud trafole 10-30 keerdu (seda juhul kui mähise ja plekkide vaheline pilu on selleks piisav) ja sellesse uude mähisesse lastes mõõdetud, kindla vahelduvpinge, saabki teada mitu keerdu tuleb ühele voldile. Aritmeetikaga saab juba teiste mähiste keerdude arvud teada, mõõtes nende pinget. MOTT!
      viimati muutis kasutaja rainadov; 18 m 2013, 19:44. Põhjus: täht

      Comment


        #18
        Vs: Väljundtrafo plekid

        Raidanovi kirjeldatud meetodit kasutasin minagi edukalt orelipoolide keerdude määramiseks, ainult selle nihkega, et kerisin ikka sadades, mõnel juhul ka tuhat keerdu peale, et saada täpsus vähemalt protsendi suurusjärku. Tulemused olid väga head, keerdude määramine õnnestus sellise täpsusega, et taastatud poolidega generaatoritel ei olnud ettenähtud sageduse saavutamiseks tarvis mitte midagi muuta, ainult piluga sai paika reguleeritud.
        Muide, eelpool herr Shele mainis kunagi minu tehtud katset. Täpsustaks siis üle - tahtsin tookord teada, kas ja kuidas siis ikkagi mõjutab see "kolkimine" trafoplekke ja kas nende magnetiliste omaduste halvenemist saaks tagasi pöörata lõõmutamisega. Selleks võtsin ette suvalise 25-30W I-E südamikuga trafo, millel plekid oksiidkattega, mitte lakitud ja üks mähis võrgumähis. Mõõtsin ära tühijooksu ja siis nö "lõin trafo tihedamalt kokku", andsin haamriga plekiservade pihta, koputasin kõvemini kokku, pakki lapiti ei tagunud, külje pealt deformeerides samuti mitte, ainult pooli omavahel kõvemini kokku. Selle käigus ei oleks tohtinud tekkida plekkidel hullult palju omavahelist nihkliikumist ja hõõrdumist, mis oksiidikihti vigastaks ja selle kaudu pöörisvoole suurendaks, kuigi mine sa muidugi tea. Ükskõik siis millisel põhjusel, kuid igatahes tühijooks suurenes selle tagumise tulemusena tubli 15% kui ma nüüd õigesti mäletan...suurus polegi oluline, tookord oli eesmärk hoopis kontrollida teooriat, et plekke lõõmutades on võimalik esialgset olukorda taastada. Kasutasin keraamilist ahju, mille tipp 1200 kraadi, keerasin talle ca 950 kraadi peale, sättisin plekid tugede peale kenasti ritta, nii et ükski teisega kokku ei puutunud ning lükkasin ahju, hoidsin seal vist tubli tunni. Välja võttes olid sellised tuhmpunased. Jahutasin, ladusin trafo uuesti kokku ja mõõtsin uuesti - kasu oli null või alla selle - tühijooks ei vähehenud sugugi, pigem oli veel mõne protsendi hullemaks muutunud.
        Tookord oligi kogu ettevõtmise eesmärk kontrollida, kas sedaviisi saaks päästa üht mulle palju olulisemat trafot, mille tühijooks oli suureks muutunud pärast korralikult sissepõlemist ja peale mähiste taastamist kokkupanemisel ka pisut haamri tarvitamist. Saanud teada, et lõõmutamine ei ole imevahend ega lambilahendus, võtsin selle olulise trafo hoopis teisel viisil käsile: kõik plekid ükshaaval puurpingis pöörleva terasharjaga haljaks ja seejärel üks külg laki alla. Uuesti kokku laotuna oli trafo nagu uus, lausa ideaalne.

        Enda jaoks tegin järelduse, et pigem suurenes tühijooks trafo põlemisel ja plekkide korduval lahti-kokku ladumisel nühkimise käigus toimunud oksiidikihi hukkumise tagajärjel, üsna raisus oli see kiht neil plekkidel juba niigi põlemise tõttu, kippus roostet näitama päris paljudes kohtades... kas see tihendamise eesmärgil koputamine seal üldse mingit rolli mängis, ei tea.
        Terasharja tarvitamine oli vajalik puhtalt selleks, et roostetama kippuvad plekid üldse lakki küljes peaksid ja et nad pärast lakkimist veel karkassi sisse ära ka mahuksid, kuna väga oluline oli minu jaoks justnimelt originaalplekkide kasutamine ja karkassi täpselt originaalmõõdus taastamine...restaureerimise värk või nii.

        Comment


          #19
          Vs: Väljundtrafo plekid

          Tundmatul trafol olen mähiste keerdude arvu määranud sedasi, et olen (kerinud) nõelunud trafole 10-30 keerdu (seda juhul kui mähise ja plekkide vaheline pilu on selleks piisav) ja sellesse uude mähisesse lastes mõõdetud, kindla vahelduvpinge, saabki teada mitu keerdu tuleb ühele voldile. Aritmeetikaga saab juba teiste mähiste keerdude arvud teada, mõõtes nende pinget. MOTT!
          Mõtlen mis moodi nüüd asja teha ? Olemas olevate mähiste takistused on : 7,2 oomi , 65,9 oomi , 0,04 oomi , 59,9 oomi. Kas proovin 7,2 oomi otstele mingisuguse pinge peale anda ? Kerin uue mähise ja vaatan mitu keerdu Voldile on.


          Tegin ühe katse ära. Lasin 7,2 oomi otstele 8 V sisse ning mõõtsin 59,9 oomi otstelt 33 V välja. Võtan nüüd trafo uuesti lahti ja kerin 100 keerdu traati veel peal. Vaatab mis siis saab.


          Kerisin 90 keerdu suvalist traati. Takistuseks sain 2,4 oomi ja pingeks 4,7 V . Sisse lasin 8 V. Niisiis kusagil 20 keerdu annab 1 V. Siis peaks 220 V puhul 90 keerdu andma 126,9 V. Kui ma nüüd õigesti arvurtan.
          viimati muutis kasutaja plaaster; 19 m 2013, 18:21.

          Comment


            #20
            Vs: Väljundtrafo plekid

            Esmalt postitatud plaaster poolt Vaata postitust
            Mõtlen mis moodi nüüd asja teha ? Olemas olevate mähiste takistused on : 7,2 oomi , 65,9 oomi , 0,04 oomi , 59,9 oomi. Kas proovin 7,2 oomi otstele mingisuguse pinge peale anda ? Kerin uue mähise ja vaatan mitu keerdu Voldile on.


            Tegin ühe katse ära. Lasin 7,2 oomi otstele 8 V sisse ning mõõtsin 59,9 oomi otstelt 33 V välja. Võtan nüüd trafo uuesti lahti ja kerin 100 keerdu traati veel peal. Vaatab mis siis saab.
            ;

            Takistusega ei saa eriti midagi teada! Ennemini induktiivsuse mõõtmisega. Aga ka see on ligikaudne! Konkreetsel, sobival trafol kerid-nõelud kindla arvu keerdudega uue mähise, mida rohkem keerde, seda täpsema tulemuse saad. Traadi läbimõõdul pole tähtsust, sest ega sealt suuri voole ja võimsusi läbi ei aja! Pealegi on see keritud uus mähis ajutine! Tulemuseks on, et tead selle ajutise mähise keerdude arvu, tead mitu volti sellele mähisele mõõtmisel andsid, seega on teada ka keerdude arv 1[V] kohta. Teades, mitu volti mõõtsid ülejäänud-teistelt mähistelt, saad rehkendada keerdude arvu nendel mähistel. Trafo võimsus määratakse tema rauaga (ristlõikega) ja voolud mähistes, traadi ristlõikega. Seega trafo võimsus on määratud tema raudsüdamiku ristlõikega ja see on antud konstuktsioonil peaaegu püsiv suurus. Natuke saad "võimsusega"=magnetvoo tihedusega liialdada, aga see toob kaasa ka trafo kuumenemise. Igasugune valik on kompromiss.

            Comment


              #21
              Vs: Väljundtrafo plekid

              Kuna ma end nendesse trafodesse olen juba sisse mässinud, siis esitan teoreetilise katsehüpoteesi: kui juba selle lisaabimähisega proovimiseks läheb, siis heli(väljund)trafo huvides oleks kogu moosi proovida ka kõrgematel sagedustel. Erilist probleemi ei tohiks tulla, kuna võimsust (tühijooks) eriti ei vajata ja laussiinus ei pea ka olema. Võimsalt huvitav oleks, kui oss peale panna ja vaadata, mis juhtub nii sageduse, kui pinge/voolu muutmisel. Magnetahelad on kummalised ja salakavalad, ka ferriidid.

              Comment


                #22
                Vs: Väljundtrafo plekid

                Niisuguse multimeetriga peaks saama induktiivsust mõõta http://www.oomipood.ee/product/pt372...-aca-r-c-l-f-t Kaunis kallis on ainult.
                Järgmine varjant oleks http://www.oomipood.ee/product/pt373...00uf-200r-20mr See aga natuke nigel. Pole muid mõõte piirkondi.
                Kusagilt odavamat varjant ei ole saada ?

                Comment


                  #23
                  Vs: Väljundtrafo plekid

                  Aga sa ei peagi spetsiaalset mõõteriista omama, see on mugavale inimesele, piisab, kui sul on siinusgeneraator ja vahelduvvoolu ampermeeter ja nende kahe näitaja järgi saab induktiivsust arvutada, ei midagi keerulist. Vastava valemi peaksid leidma mõnest elektrotehnika raamatus või google-st.
                  viimati muutis kasutaja RaunoK; 20 m 2013, 10:50.
                  Vahetada 350W lampvõimendi jääksoojust Kaja Kallase elektrimolekulide vastu.

                  Comment


                    #24
                    Vs: Väljundtrafo plekid

                    Nüüd sain miskit tehtud.

                    Mähised -

                    1 : 165 keerdu 8,7 V
                    2 : 600 keerdu 31,6 V
                    3 : 515 keerdu 27 V
                    4 : 165 keerdu 8,7 V
                    5 : 400 keerdu 21 V
                    6 : 165 keerdu 8,7 V
                    7 : 400 keerdu 21 V
                    8 : 515 keerdu 27 V
                    9 : 600 keerdu 31,6 V

                    Tulemuse sain kui jagasin keerdude arvu ühele voldile ehk 165 / 19 = 8,7 V

                    Pinget ei lasknud uuele ise keritud mähisele vaid alt poolt kõige esimesele mähisele 8 V.

                    Nii pidi on 19 keerdu Voldile. Uue mähise kerisin 90 keerdu ja otstelt mõõtes on 4,7 V Seega sain

                    90 / 4,7 = 19 keerdu 1 Voldile.

                    Teistpidi proovides , pingestasin uue ise keritud mähise 8 Voldiga. Teiselt mähiselt mõõtsin 59 Volti .

                    Sain tulemuseks 11 keerdu 1 Voldile 90 / 8 = 11 keerdu. Arvan et 19 keerdu on õigem kuna

                    esimesel mähisel on rohkem keerde kui ise keritud mähisel.

                    Induktiivsuse mõõtmist uurin veel veidi. Nii palju olen targemaks saanud.

                    Sain valemi. Loodan et õige
                    Click image for larger version

Name:	Valem.jpg
Views:	1
Size:	26,5 KB
ID:	867323


                    Mõõtegeneraatorina kasutan arvutit. Programmiks visual analyser. Mõõtmiseks multimeetrit vahelduvvoolu ampermeeter piirkonnas 200 μ

                    Südamiku ja pooli mõõdud :

                    Click image for larger version

Name:	trafopleki mõõdud.jpg
Views:	1
Size:	129,5 KB
ID:	867324
                    viimati muutis kasutaja plaaster; 20 m 2013, 23:43.

                    Comment


                      #25
                      Vs: Väljundtrafo plekid

                      Proovisin mõõta aga ei mingit tulemust

                      Leitsin mingisuguse kalkulaatori ka - http://www.datavoyage.com/coilmaestro/ Ma ei saa aru mis seal Do ja a tähistab ?
                      viimati muutis kasutaja plaaster; 21 m 2013, 20:16.

                      Comment


                        #26
                        Vs: Väljundtrafo plekid

                        Esmalt postitatud plaaster poolt Vaata postitust
                        Nüüd sain miskit tehtud.

                        Mähised -

                        1 : 165 keerdu 8,7 V
                        2 : 600 keerdu 31,6 V
                        3 : 515 keerdu 27 V
                        4 : 165 keerdu 8,7 V
                        5 : 400 keerdu 21 V
                        6 : 165 keerdu 8,7 V
                        7 : 400 keerdu 21 V
                        8 : 515 keerdu 27 V
                        9 : 600 keerdu 31,6 V

                        Tulemuse sain kui jagasin keerdude arvu ühele voldile ehk 165 / 19 = 8,7 V

                        Pinget ei lasknud uuele ise keritud mähisele vaid alt poolt kõige esimesele mähisele 8 V.

                        Nii pidi on 19 keerdu Voldile. Uue mähise kerisin 90 keerdu ja otstelt mõõtes on 4,7 V Seega sain

                        90 / 4,7 = 19 keerdu 1 Voldile.

                        Teistpidi proovides , pingestasin uue ise keritud mähise 8 Voldiga. Teiselt mähiselt mõõtsin 59 Volti .

                        Sain tulemuseks 11 keerdu 1 Voldile 90 / 8 = 11 keerdu. Arvan et 19 keerdu on õigem kuna

                        esimesel mähisel on rohkem keerde kui ise keritud mähisel.

                        Induktiivsuse mõõtmist uurin veel veidi. Nii palju olen targemaks saanud.

                        Sain valemi. Loodan et õige
                        [ATTACH=CONFIG]7573[/ATTACH][ATTACH=CONFIG]7577[/ATTACH]


                        Mõõtegeneraatorina kasutan arvutit. Programmiks visual analyser. Mõõtmiseks multimeetrit vahelduvvoolu ampermeeter piirkonnas 200 μ

                        Südamiku ja pooli mõõdud :

                        [ATTACH=CONFIG]7578[/ATTACH]
                        ;
                        Induktiivsusega on järjestiku 10[pF]. See on mahtuvuse suurus, mida kasutatakse ~ MHz-stel ja kõrgematel sagedustel! Helitehnikasagedustel on ta praktiliselt "lõpmata" suur takistus! Arvan, et mahtuvus peaks olema samade numbritega, aga mikrofaradites!
                        viimati muutis kasutaja rainadov; 22 m 2013, 11:08. Põhjus: täht

                        Comment


                          #27
                          Vs: Väljundtrafo plekid

                          Ma ei tea kas tegin õigesti aga sain vastuseks 1,126 H

                          Mahtuvuse panin 100 uF ja generaatorist 15 Hz. Avutamisega läksin lihtsamat teed pidi ja kasutasin kalkulaatorit. http://www.dl5swb.de/html/mini_ring_core_calculator.htm Üldiselt tuleb näit ette 1 - 50 Hz. Näit jääb seisma 15 Hz peal. Multimeeter näitab 01,4 mõõtepiirkonnas 200 mikro. Näidu saan ette mistahes mähise pealt mõõtes.

                          Nüüd kui mul on teada mähise keerdude arvud ja induktiivsus. Saan ma arvutada magneetilise läbitavuse. Kuidas nüüd edasi toimida ?
                          viimati muutis kasutaja plaaster; 22 m 2013, 15:23.

                          Comment


                            #28
                            Vs: Väljundtrafo plekid

                            Kui plekki osta tahate siis http://www.ascocomponents.co.uk/ müüb. Hind oli vist väikestel kogustel ~20eur/kilo 35M6 plekkidega mantelsüdamikele. Muid hindu praegu meeles ei ole. Neil on seal lehe peal kataloogid üleval, valikut on ja küsimustele vastatakse ka meelsasti. Võimalik osta kasvõi ühe kilo kaupa, hinnapakkumine tehakse kindlale soovile ja "mingisugust" plekki teadmata koguses pole mõtet küsida. Muidugi võib kaubelda ka aga ma arvan, et sellest palju tolku ei ole kui kogused piirduvad mõnede kilodega. Transpordi poole pealt pakuvad kulleriga saatmist või ise järgi käimist. Võid ka oma vedaja järgi saata . Transpordi suhtes on nad üldiselt abivalmid.

                            Comment


                              #29
                              Vs: Väljundtrafo plekid

                              Eriti mugavale inimesele on välja mõeldud LC-meetrid. Näiteks selline.
                              Esmalt postitatud RaunoK poolt Vaata postitust
                              Aga sa ei peagi spetsiaalset mõõteriista omama, see on mugavale inimesele, piisab, kui sul on siinusgeneraator ja vahelduvvoolu ampermeeter ja nende kahe näitaja järgi saab induktiivsust arvutada, ei midagi keerulist. Vastava valemi peaksid leidma mõnest elektrotehnika raamatus või google-st.
                              Lampelektroonika sinule ja minule - www.konka.ee | EMSpeaker valjuhääldid. | Trükkplaatide projekteerimine.

                              Comment

                              Working...
                              X