Projekt Capricorn

[radiotehnika35]

Vs: Projekt Capricorn

Kas tõesti oli kümne voldi anoodis puudumine nii suur probleem?

Imekspandav tõesti kui see nii on ?


To Sully:
Nüüd kui tegelikult rääkida trafondusest siis ideeliselt tegelikult on toroid võimalik, et isegi !vähemate! heade külgedega kui laminaatsüdamikud . Miskipärast on palju haipi toroididest, nad ju näevad kuidagi huvitavamad välja ja on elektroonses mõttes "bling-blingimad" kui laminaatsüdamikel trafod.
Igasugused ümbermagneetimised ja tehnilised parameetrid võib päris reaalse vaate põhjal panna tegelikult küsimärgi alla.
Kunagi sai trafodest siin rohkem räägitud, hetkel ei teagi kuhu see teema on vajunud ja kuna palju on niisama lihtsalt "tulen ja oletan" tegelasi siis füüsilisi parameetreid ja reaalses elus toimuvat nendest parameetritest lähtuvalt ei saa kirja panna - see jutulõng kipub katkema.
Ka kiputakse vahele mõtlema, et aga no ei ole ju tähtsust. Tähtsust tõesti mõnel juhul ei ole aga antud pisiasju võime ju tegelikult kohata igapäevaelus.
Toroidsüdamikul trafo on ka mulle sümpaatsem - kompaktsem, parema massi/võimsuse suhtega, keerulisem oskamatutele näppudele (ei julgeta niipalju näppida, et pärast p...s oleks), väiksemad südamikust lähtuvad puisteväljad...aga reaalses elus on parameetreid mis kaaluvad toroidi head küljed üles .

Ja kui maaaluselt saadud trafo on kasutusel autotrafona siis tegelikult päris galvaanilises mõttes ta ju võrgust eraldatud ei ole. Noh, sisemised toitetrafod hoolitsevad muidugi selle eest ja igaljuhul on autotrafo hea võimalus ka seadme eluiga pikendada (kui see on kriitiliselt õigesti reguleeritud).

[GU50]

Kas tõesti oli kümne voldi anoodis puudumine nii suur probleem?

Tegelikult ikka pigem 20V puudumine, sest Sully kodus on pinge pigem 220V ja lisaks naabri mõjudega. Minul alajaama ligiduse ja siseneva maakaabli adekvaatsuse tõttu on stabiilselt 240V nii suvel kui talvel. +/-20V mõju on kokkuvõttes üsna suur tükk voolu, kui võtta arvesse OTL võimendi suhteliselt madal anoodpinge 2x120V, mis lisaks on stabiliseerimata. Samuti jäid lambid märgatavalt alaköetuteks, mida ma ei hinnanud heaks näitajaks. Nagu eespool öeldud - inimliku näpuvea tõttu keriti trafod 240V primaarmähistega.
Toroidide valik antud kontseptis on eelistatud madalama puistevälja tõttu, mis võimaldab pakkida montaaži tihedamalt. Kahjuks ei saa Saloini näputöö minu silmis sama kõrget hinnet kui Audese tooted, aga vahel räägib ka hind. Loomulikult võib kasutada ka muid trafotüüpe. Ja võib ka üldse ilma trafodeta teha.

Vahepeal sai koostatud sportlikust huvist ja võrdluse mõttes Bulgaaria firma Hartung OTL monoplokkide paar. Skeemilahenduselt circlotron, väljundastmes 4x 6C33C, väljundvõimsust 50W sin. Heli on tuttav OTL - detailne, ruumiline ja dünaamiline, kõigile neile iseloomustavatele sõnadele sobib eesliide üli-. Aga veidi teistmoodi kui Futterman-Technics. Omapärane kogemus, mis tegelikult väärib pikemat lahkamist.

Ja kui maaaluselt saadud trafo on kasutusel autotrafona siis tegelikult päris galvaanilises mõttes ta ju võrgust eraldatud ei ole.

Too trafo on laekunud andmete põhjal selline, mis olemuselt 2 mähisega eraldustrafo ja millel sekundaarmähisel mitmeid väljavõtteid pinge tõstmiseks/langetamiseks. Nn. autotrafo funktsioon, kuigi nimetus pole kõige korrektsem.

[plaaster]

Vs: Projekt Capricorn

Mis teie arvate kui kasutada selles OTL võimendis БЛП tüüpi takisteid http://www.155la3.ru/blp.htm ? Räägitakse, et on väga madala müratasemega. Vanasti kasutati neid lamptelerites. Oskate ehk kommenteerida antud takisteid. Mis võiks nende hea ja halb külg olla ?

[radiotehnika35]

Vs: Projekt Capricorn

Natuke täpsustan: Need VS olid telerites levinud, mina pole elu jooksul lammutatud teleritest ühtki boortakistit leidnud. Need VS on sarnased: http://www.155la3.ru/vs.htm seal on andmeid ka, mõnedel on datasheet ka olemas.

[radiotehnika35]

Vs: Projekt Capricorn

Muuta enam ei saa, kirjutan natuke selles teemas edasi.

Need БЛП on siis boor-süsinik orgaanilise takistuskihiga. Need on mõeldud pikaaegseks ekspluatatsiooniks AC/DC ahelates, need on minu andmete järgi levinud vene takistitest kõige madalama harmoonilise müra tasemega, kui hetkel mälu alt ei vea siis levinud tüüpidest on seesama БЛП kuni 10* madalama müraga kui muud. Hetkel ei oska peast kõrvutada neid kaasaegsetega (Hi-End audios levinud Vishay RN55, RN60) kuid julgeks kõhutundest oletada, et ega nad müratasemelt kehvemad ei ole, kuri mõte on, et ehk natuke paremad. Kas tänapäeval ka sarnase takistuskehaga täppistakisteid toodetakse, ei oska ka ütelda - google ilmselt annaks vastuse.
Eks iga element skeemis jätab oma jälje, ma ei tea konkreetse OTL olemust, kas need passiivelemendid on selles olulised, et jätavad oma jälje kuid ideejärgi oleks taoliste kasutamine täitsa mõeldav+lisaks "autentne".
Kui lugeda välismaiseid DIY nokitsemisi ja ka tehtud mõõtmisi/eksperimenteerimisi siis ega palju polegi silma jäänud kui Vishay/Beyschlag ja Riken mida taga aetakse (see võib olla sama legendilaadne lähenemine mis nende kaablite puhulgi).
Ma hea meelega mõõdaks reaalseid näitajaid kuid harmoonilise müra mõõtmine eeldab ilmselt natuke paremat mõõtetehnikat mida mul hetkel võimalik kasutada.

Huvitav - kas tõesti ei ole siin teemas kedagi, kes veel oma arvamuse/reaalse kogemuse julgeks välja ütelda?

[Sully]

Vs: Projekt Capricorn Särts

Projekti on toimumas muudatused.
Alguses tundus et asi on lõpetatud, paraku on asjaolusid mis sunnivad neid siiski ette võtma. Põhiprobleem on Saloini keritud trafod, mis on algusest peale lörisenud, ajapikku küll järjest vaiksemalt, aga siiski. Kuna GU50 laborist viimasel aastatel väljutatud võimud on saanud endale stabiliseeritud toite, siis on see Capricorn'i parema toite tegemise plaan ka juba pikemat aega õhus olnud.

Iga idee saab kusagilt alguse ja nagu ka selle võimendi disain toetub mõõteriista korpusele, siis on uuele toiteplokile vaja samuti korpust. Otsimise peale leidsin sellise - laheda räki disainiga tööstusliku raami. Teisel pildil olevat kasti sisu müüjalt kaasa ei saanud kuna sellega poleks midagi peale hakata olnud.



Kõik vajalik sai kokku juba kevadel, paraku on suvi selline aeg kus hobindus ei liigu ja nii see asi on seisnud pea novembrini.
Viimati Tartu Audioklubi väisatas sai arutatud ka võimendi ümberehituse teemat ja nii saigi "käed löödud" hoopis uue võimendi ehituseks.
Vahepeal oli mul meelest läinud et toiteploki korpuseid sai kaks tükki ostetud ja et disain oleks lõpuni välja peetud tuleks teha toiteplokk ja võimendi ühise käekirjaga. Nagu seda Erik nimetas Capricorn MKII. MKI on juba omale uue omaniku leidnud.

Vahepeal on pea kogu seadmete seeria (bassivõim, preamp ja dac ) saanud räkki paigaldamiseks sobivad esipaneelid ja edsasiseks vaja konstrueerida sobiva mahukusega seadmeräkk. Vajalike juppide otsimisega juba tegelen.

MKII ehk Capricorn Särts on vahepeal joonestuslaualt CNC pinki ja sealt värvimisse ning tagasi GU50 laborisse jõudnud ning hulga särtsu sisse saanud.

[maaalune]

Vs: Projekt Capricorn Särts

...on stabiliseeritud toide ka minu kootud lamptehnika juures märkimisväärselt väljutavat helikvaliteeti paremuse poole muutnud.Edu uue lapsukese sündimisel!

[Sully]

Vs: Projekt Capricorn Särts

Lapsukesel saab varsti aasta ja on lisaks ka jalad alla saanud.
Nagu plaanitud oli läksid võimud räkki.
Tänane pilt räkist on siin

Täpsemalt meistri enda lehelt: