Lampvõimu eelised väljatransidel võimu ees

[xil]

Lugesin siinseid komme lampvõimu eelistest pooljuhtidel võimu ees, aga tundub, et pooljuhtide all on siin tavaliselt bipolaare mõeldud.
Ma ise olen MOP-väljakate (ingl.: MOS-FET) fännaja, sellest sihuke provokatiivne teema.
ühe lampvõimu eelise oskan ise ka välja tuua:
Lampvõim - see kõlab uhkelt.
On veel mingeid eeliseid?

[andreie]

Vs: Lampvõimu eelised väljatransidel võimu ees

1. Teostamiseks vajalik tehniline arengutase on palju madalam.
2. Elavad üle EMP rünnaku.

[GU50]

Vs: Lampvõimu eelised väljatransidel võimu ees

Lugesin siinseid komme lampvõimu eelistest pooljuhtidel võimu ees, aga tundub, et pooljuhtide all on siin tavaliselt bipolaare mõeldud.
Ma ise olen MOP-väljakate (ingl.: MOS-FET) fännaja, sellest sihuke provokatiivne teema.
ühe lampvõimu eelise oskan ise ka välja tuua:
Lampvõim - see kõlab uhkelt.
On veel mingeid eeliseid?

Olles teinud võimendeid umbes 25 aasta jooksul diskreetkomponentidel nii bipolaartransistoritel, FET-del, samuti mikroskeemidel ja viimastel aegadel ka lampidel, pean ütlema, et peamine ja määrav eelis ongi lampidel see:
lampvõim - se(ll)e (heli) kõlab uhkelt.
Täpsustan - lampvõimendi heli on märksa meeldivam ja täpsem. FET-id on kohal II, aga sinna nad ka jäävad.
Tegelikult ei ole olemas kahte ühesugust võimendit, kõigil on omad eripärad, suuremad või väiksemad. Ka lampvõim võib olla igavene saast, kõik oleneb teostusest.

[andreie]

Vs: Lampvõimu eelised väljatransidel võimu ees

3. Ülekoormamised elab lamp palju paremini üle kui transistor.

[Cheopps]

Vs: Lampvõimu eelised väljatransidel võimu ees

Just.Lampvõimendi on tuimem kui mistahes teine võimendi ülekoormuse suhtes.Anoodid hakkavad küll punastama, kuid see tähendab vaid seda, et tuleb vol vähemaks kruvida või kontrollida oma valjukate ühendused üle.Ülekoormuse ning vale koormustakistuse tõttu suurenevad ainult moonutused(ning seda järsult).Samas on lampvõimendil signaali teekond tunduvalt lühem(aktiivelemente võib olla min. 1, tavaliselt aga 2...3).Nad ei vaja anoodvoolu temperatuur-stabiliseerimist ning ümbrustemperatuur võib olla(küll spetslampe kasutades) väga kõrge.Isiklikult pole kohanud isegi lühisekaitset.Staatiline elekter ei riku võimendit ega tema üksikosasi.Viimaseks siis oleks lampvõimendi tunduvalt parem sound pillivõimendina mistahes teisi aktiivelemente kasutades.

[GU50]

Vs: Lampvõimu eelised väljatransidel võimu ees

Lamptehnikal on ka puudusi, või õigemini vastuolusid transistortehnika suhtes - korralikku lampvõimendit on vaatamata näivalt lihtsamatele skeemilahendustele siiski keerulisem teha, kui transistorvõimendit. Muutujaid on oluliselt rohkem ja nende haldamine ei ole sugugi lineaarne. Küll aga on lampvõimendi valmistamise protsess sügavalt filosoofilise olemusega ja sedakaudu vaimselt rikastav. Huvilisele veidi avardavat lugemist.

Muide, FET-võimendi heli ei ole sugugi sama mis lampvõimendi heli, kuigi teoreetiliselt peaks olema lähedane. Samas pole FET-võimu saund ka sama mis bipolaaridel tehtul. Maailm on õnneks mitmetahuline

[KaruTEC]

Vs: Lampvõimu eelised väljatransidel võimu ees

Kidravõimul on lisaks helile ka eeliseks just see et ei karda staatilist - juhtmed sisse-välja, 3*220 elektrivõrk või muud õudused ei ole probleemiks. Transivõimudel on igasugu trikke tarvis, et sama lollikindlad olla. Ning parandada lihtne - kui lamp ei põle siis vahetad välja.

[xil]

Vs: Lampvõimu eelised väljatransidel võimu ees

Väide: lampvõimu lihtne parandada.
Lampidel tõesti kõige sagedasem viga see, et kütteniit põleb läbi ja seda on silmaga näha. Teine probla just võimsatel (suure anoodvooluga) lampidel on katoodi emisioonivõime vähenemine. Kui pooljuhid tüüpiliselt kas on korras või on läbi, siis lambil katoodi emissioonivõime vähenemisel hakkab tasapisi tõus vähenema ja sisetakistus suurenema. Kui näiteks AB-klassi võimul on 1-s õlas juba kehvaks läinud lamp, siis tekivad väljundisse paarisharmoonilised ja võimsus väheneb. Testriga alalispingeid mõõtes aga on kõik enam-vähem ok. Nii võib aastaid oma sisuliselt tuksis võimu kasutada ja arvata, et see võim peabki sihukest häält tegema. Transidel võimuga leiab tavaliselt testri abil vea päris kiiresti üles - ahelaid vähe. Kui näiteks PC üles ei tule - seal erinevaid vea võimalusi kümnetes tuhandetes.

[xil]

Vs: Lampvõimu eelised väljatransidel võimu ees

Väide: Lampvõimu keerulisem projekteerida:
Lampvõimu prjekteerimisel on tõesti nüansse rohkem kui bipolaaridel võimu projekteerimisel, kuid see on suht lihtne võrreldes väljaketel võimu projekteerimisega. Töölesaamise raskused ongi arvatavasti väljakatel võimu suurim probla ja põhjus, miks siiani bipolaare rohkem kasutatakse. Võimsate väljakate suur paisumahtuvus mõjub ülekandekarale. Kui bipolaarvõimus transid lihtsalt väljakatega asendada (eelpingeid tõstes, et neeluvoolud õiged oleksid) ja võimendi on globaalse tagasisidega, siis genereerima minek on garanteeritud.

[xil]

Vs: Lampvõimu eelised väljatransidel võimu ees

Töökindlus:
Pooljuhid on tõesti liigvoolu suhtes palju tundlikumad, kui lambid. Kuid komponendid, et pooljuhtidel võimu sisendit staatilise eest ja väljundit lühise eest kaitsta, maksavad vaid mõnikümmend krooni. Kuna pooljuhtide eluiga on lampide omast võrreldamatult pikem, siis korralikult projekteeritud pooljuhtidel võim vajab palju harvem remontimist, kui korralikult projekteeritud lampidel võim.

[GU50]

Vs: Lampvõimu eelised väljatransidel võimu ees

Väide: lampvõimu lihtne parandada.
Väide: Lampvõimu keerulisem projekteerida:
Töökindlus:

Minu meelest ei käi meie arutelu enam lampvõimendi eelistest transistortehnikal teostatu ees, vaid pigem tehnoloogiate võrdlus. Selles valguses eakas lamptehnoloogia loomulikult ei suuda võita midagi moodsat - ei koostemugavuse, ei energiatarbimise ega töökindluse seisukohalt.
Kuid tehnoloogia on siiski ainult tee idee teostamiseks, mitte asi iseenses, seega ei saa ainult tehnoloogiaid võrreldes väita, et asi valmistatuna teatud viisil on parem, kui teine asi, mis valmistatud veidi teisiti.

Kuna inimene on kõigi asjade mõõt, siis tuleb lähtuda ka võimendite võrdlemisel sellest. Helivõimendi on teatud rajapind helikandja ja inimese vahel ning lampidel teostatud võimendi saab selle rolliga inimesele vastuvõetavamalt hakkama, kui transistortehnikas tehtu. m.o.t.t.

Lähtume loomulikult mingist võrdsest teostustasemest, oletan et räägime siin ainult tipptasemel seadmetest.

[TeeTL]

Vs: Lampvõimu eelised väljatransidel võimu ees

Lähtume loomulikult mingist võrdsest teostustasemest, oletan et räägime siin ainult tipptasemel seadmetest.

Eri tehnoloogias realiseeritud seadmed peaksid võrdluse korral kindlasti olema samal või lähedasel kvaliteedi- ja keerukustasemel. Aga see ei tähenda, et tipptaseme seadmed oleks paremini võrreldavad kui kesktaseme tükid.
Tehnoloogiate teatud omadused on iseloomulikud ja võrreldavad igal tasemel.

Ühe subjektiivse lamptehnika eelisena võiks tuua muuhulgas näiteks ka remondi lollikindlust - lampvõimendis ei toimu üldjuhul mõne eksliku liigutuse (lühis, vale ühendus, väljaunustatud komponent) tagajärjel tapvat ahelreaktsiooni, kus pooled aktiivelemendid maha põlevad. Tagajärjed piirduvad enamasti mõne kõrbenud takistiga.
Aga tervikvaates ei loe selline üksik eelis (subjektiivne veel pealekauba - kasu sellest on ainult lollidel) midagi.

Et võrdlemise tulemuseks ei oleks automaatpesumasina võrdlus kastekannuga (mõlemas saab ju pesu pesta) või sapika ja mersu joonelepanemine, peaks kinni pidama kindlatest võrdluskategooriatest ja need tervikuks kokku liitma.
Kurb, aga pidulik - selleks et midagi maha teha või taevani kiita, peab vaeva nägema.

Näiteks umbes nii-
Võimendite esmane võrdlusalus:
*elektrilised parameetrid (antakse ette ligilähedaselt võrdsetena mõlemale võrreldavale tehnoloogiale)

Seejärel teised võrdluskategooriad (koos vastava kaaluga tervikust):
*projekteerimine
*komponendid
*üldkonstruktsioon
*skeemi montaaž
*häälestamine
*töökindlus - kaitstus ekstreemolukordade eest
*töökindlus/tööiga - normaalse kasutuse tingimustes
*remonditavus
*ökonoomsus
*seadme maksumus
*kasutuse maksumus eluea jooksul

no kes see viitsib?,
Ja tulemuseks oleks ikkagi ainult kuivad arvud.
Tegelikult peaks lisama ka kõige tähtsama kaalukategooria - inimese emotsiooni. Sellest on juba juttu olnud, ja vist ka see teema alguse saanud

[moi]

Vs: Lampvõimu eelised väljatransidel võimu ees

Sa TeetTL lähed ikkagi ju tehnilise külje võrdluse peale.
Võrrelda on mõtet ainult neid asju mille jaoks ja mille kaudu inimene võimendit kasutab. Ehk seda, millist heli ta teeb ja kui hea on teda kasutada.

Helivõimendi on teatud rajapind helikandja ja inimese vahel ning lampidel teostatud võimendi saab selle rolliga inimesele vastuvõetavamalt hakkama, kui transistortehnikas tehtu. m.o.t.t.

Lähtume loomulikult mingist võrdsest teostustasemest, oletan et räägime siin ainult tipptasemel seadmetest.

Siin sa GU50 pakud muidugi üle lampide kasuks. On väga palju ja häid tipptasemel mittelamp-võime, kindlasti mitte vähem kui lampvõime.

[TeeTL]

Vs: Lampvõimu eelised väljatransidel võimu ees

Sa TeetTL lähed ikkagi ju tehnilise külje võrdluse peale.
Võrrelda on mõtet ainult neid asju mille jaoks ja mille kaudu inimene võimendit kasutab. Ehk seda, millist heli ta teeb ja kui hea on teda kasutada.

eks nad ole - tehnika ja tunnetus - paratamatult seotud. ja jutt läkski natuke ehituse, tehnoloogia ja ekspluatatsiooni poole kaldu

Siin sa GU50 pakud muidugi üle lampide kasuks. On väga palju ja häid tipptasemel mittelamp-võime, kindlasti mitte vähem kui lampvõime.

haaran tipptaseme sõnasabast ja viitan, kui kaugele võib minna oma ja hea heli otsingutes:
http://www.gokudo.co.jp/Vanguard/room4/room4.htm

[xil]

Vs: Lampvõimu eelised väljatransidel võimu ees

Kui lambi ja väljaka karad on sarnased, aga võimendi helid on erinevad, ehk on põhjus hoopis erinevates skeemilahendustes? Lampvõimenditel on tavaliselt väljundtrafo. On ka ilma trafota võimsaid lampvõime tehtud, kuid pole õnnestunud sellist oma silmaga näha ega kõrvaga kuulda. Kui väljakatel võimule 1:1 trafo sappa panna, mis lisaks signaalile trafole iseloomulikud lineaar- ja mittelineaarmoonutused, ehk selline sound oleks lampvõimu fanatile vastuvõetavam?

Ehk see on sama asi, mis LP-de ja CD-de puhul. Mõned väidavad, et LP-l on heli parem, kuigi LP-de valmistamisel kasutatakse sedasama digisignaali (ja digisignaali hakati kasutama juba enne CD-de tulekut), lihtsalt signaal käib läbi D/A muunduri juba tehases, mitte kodus ning vinüül lisab originaalsignaalile juurde kahina ning moonutused.

Kodukinoseadmetes käib heli läbi signaaliprose (DSP). Keegi võiks sinna sihukese programmi kirjutada, et lülitiga "lamp" või "LP" valides moonutatakse signaali vastavalt. Aga see vist ei müüks - kui oma silmaga näha hõõguvaid lampe või pöörlevat plaati, siis tundub heli vist ikka meeldivam..