plärin lampvõimus. oleks vaja lahti saada.

[@ndres]

Originally posted by jannozz50@Mar 15 2006, 14:00
kuidas lülitada lõpplampi trioodiks ?

Varivõre ühendad läbi ca 150-220 oomise takisti anoodiga.

[-8o-]

Originally posted by humax@Mar 14 2006, 20:56
Midaaaa ......tegid puu plaadile!!!! Nalja teed või tõtt räägid. Kui nii ,siis Edu sulle! VÕIMENDI SASHII tehakse kindlasti metallist karbikujulisele alusele, soovitavalt raudplekist, mitte õhem 1mm ,äärmisel juhul alumiiniumist paksusega 2mm ja soovitavalt duuralu. Muidu jääd neid mürasid elu lõpuni otsima

Kas tõesti on sashii nii tähtis? Esimene suur viga, mida mina nägin olid üüratu pikad ühendusjuhtmed. Kui ma pildilt õieti aru sain siis anoodpinge tuli vapsee poolemeetrise juhtmega.

Isiklikult oman sellist lampvõimu, mis vedeleb rippmontaažina aknalaual ja ei sahise ega plärise üldse(signaalallikaks olev cd-deck sahiseb rohkem ja lyhustatud sisendiga pole kõrvaga midagi eristada). Maksimaalne yhendusjuhe on 5cm pikk ja maandus on yhes punktis.

Ja ärge nyyd valesti palun aru saage, et nii peabki, vaid nii lihtsalt saab ka.

[GU50]

Kas tõesti on sashii nii tähtis?

Varjestus on oluline. Seda saab teha mitut moodi, lähene loominguliselt. Mida kinnisem metallkarp (Faraday puur) - seda parem. Enamasti piisab amatöörkonstruktsioonides metalllehest või folgeeritud materjalist plaadist, kui ei minda väga madalate signaalidega tegelema.

Kui ma pildilt õieti aru sain siis anoodpinge tuli vapsee poolemeetrise juhtmega.

Anoodpinget võid tuua küll pika juhtmega, see ei ole probleem - lampvõimude voolud on väikesed, juhe ei pea ka mingit moodi jäme olema. Toiteliin peaks olema sel juhul küll tehtud arukalt, nii et filter ei oleks pika juhtme otsas, vaid võimalikult lähedal tarbijale, so. võimendile. Reaalselt piisab, kui on piisav mahtuvus tarbija juures, toiteliin võib olla pikem.
Oma võimendi mängib müratult umbes 2 m pikkade anoodtoite kaablitega. Need on justkui jätkud toitefiltri drosselitele. Siis tarbija lähedal on aktiivsed FET-stabilisaatorid. Viimaste kasutamist soovitaks laiemalt, need nullivad praktiliselt igasugused toitehäired. Kuigi see ehk ei sobi totaal-lambifriikidele... <_< Neile võiks soovitada siis lampidel toitepinge stabilisaatoreid mida saab teha nii jadalülituses, kui paralleelshundina.
NB&#33; Toiteblokk on pool võimendit&#33;&#33;&#33; Ja see keerulisem pool... B-)

[-8o-]

Originally posted by GU50@Mar 15 2006, 16:38
Toiteliin peaks olema sel juhul küll tehtud arukalt, nii et filter ei oleks pika juhtme otsas, vaid võimalikult lähedal tarbijale, so. võimendile. Reaalselt piisab, kui on piisav mahtuvus tarbija juures, toiteliin võib olla pikem.

Sellisel juhul loodan, et see pruun konde seal 6P3-e pesa juures on see "mahtuvus tarbija juures". Ja üldiselt olen kuulnud, et häirete maha võtmiseks kasutatakse paberkondesid jms, mitte lüüte.

[jannozz50]

nii, aitäh sain 10x targemaks. sain uue ja lihtsama skeemi - 6p6s on trioodrežhiimis. vaatan kuidas see välja tuleb

[GU50]

Originally posted by &#045;8o&#045;@Mar 15 2006, 17:14
Sellisel juhul loodan, et see pruun konde seal 6P3-e pesa juures on see "mahtuvus tarbija juures". Ja üldiselt olen kuulnud, et häirete maha võtmiseks kasutatakse paberkondesid jms, mitte lüüte.

Jajah, õige tähelepanek Lüüdid, omades suuremat mahtuvust, siluvad alaldatud võrguvoolust tekkivaid pulseerumishäireid. Väiksemad paberkondekad (suurusjärku 0,047...0,1 uF), ühendatuna lüütidele paralleelselt, lühistavad toiteliine (mis toimivad antennidena) pidi liikuvaid kõrgemasageduslikke häireid, et need ei jõuaks aktiivastmetesse võimenduma. Nii et vajalikud ikka mõlemad. Elementaarne ja eraldi rõhutamist ei vaja, et kõik toites olevad lüüdid on sillatud RF-shuntimiseks paberkondekatega.

[jannozz50]

et siis on parem, kui panen lüütidele paberkonde paraleelselt (toites) ?

[GU50]

Originally posted by jannozz50@Mar 16 2006, 16:40
et siis on parem, kui panen lüütidele paberkonde paraleelselt (toites) ?

No see on nii elementaarne, et algse skeemi joonestaja ei ole seda ilmselt pidanud vajalikuks eraldi väljagi tuua. Nende paberkondekate puhul tuleb siis jälgida ikka tööpingeid ka, et võimendi peale paukumise muud häält ka teeks... <_<
100nF*630V peaks olema kergelt kättesaadav väärtus ja odavad sealjuures.

[jannozz50]

miks just 630v ? 400v ei või panna ?

[GU50]

Originally posted by jannozz50@Mar 16 2006, 18:15
miks just 630v ? 400v ei või panna ?

Kui toide on 300+V, siis võiks ju kasutada kindla peale varuga asja? No ehk ajaks füüsiliselt pisemad 400V kondekad ka asja ära, aga on sul iga kuupmillimeeter selles võimendis arvel..?

[jannozz50]

mul on siin ruumi nagu muda. sellepärast tegingi eelmise skeemi järgi kõik laiali :P enam ei tee, nüüd üritan kõik võimalikult lühikeste juhtmete ja asjadega teha.

[jannozz50]

aitäh kõigile, kes soovitusi jagasid. sain asja lõpuks uue skeemi järgi ilusti tööle

[@ndres]

Rõõm kuulda, et tööle said

Originally posted by GU50@Mar 16 2006, 16:57
...paberkondekate puhul tuleb siis jälgida ikka tööpingeid ka, et võimendi peale paukumise muud häält ka teeks... <_<
100nF*630V peaks olema kergelt kättesaadav väärtus ja odavad sealjuures.

Ehk kommenteerid täpsemalt, kus selliseid (vahest ka teiste nominaalidega) paberkondekaid jagatakse?

[jannozz50]

mina olen enda omad saanud vanadest telekatest. kindlasti saab ka kuskilt välismaalt näiteks tellida neid, aga siis maksad hingehinda

[GU50]

Originally posted by @ndres@Mar 17 2006, 14:41
Ehk kommenteerid täpsemalt, kus selliseid (vahest ka teiste nominaalidega) paberkondekaid jagatakse?

Tartus Tiigi elektroonikapoest neid soetatud, vist 15.-/tk olid. Nominaale mitmeid, detailid NOS, vene K73.