6H13C lamp võim.

[weix85]

Kas kellegil lamp võimendi skeemi kus kasutatakse 6H13C ja 6H8C lampe ja võimendi toitmiseks ka toite ploki skeemi ? ? ?

[@ndres]

Jutud, variatsioonid ja toiteploki skeemi leiad siit, konkreetne skeem on keskmisest artiklist.

Vabandan, praegu märkasin, et küsisid skeemi kaksiktrioodile 6H13C, skeem on aga jugatetroodiga 6П13С. Ehkki on lülitatud trioodina, vahest võib asendada?

[resr]

kohe kindlasti mitte, jugatetrood ja kaksiktriood on nagu öö ja päev. jugatetroodis kiirendatakse elektronide voogu joana, kaksiktrioodis on kaks iseseisvad tüüritavat dioodi

[rnx]

Mitte möhhigi ei saa aru, mida kodanik resr viimase teesiga öelda tahtis

[martinj]

Originally posted by resr@Oct 2 2005, 22:08
kohe kindlasti mitte, jugatetrood ja kaksiktriood on nagu öö ja päev. jugatetroodis kiirendatakse elektronide voogu joana, kaksiktrioodis on kaks iseseisvad tüüritavat dioodi

Kui Sa oma jamaajamist ei lõpeta, kukub järgmine hoiatus.

[resr]

http://www.hot.ee/rometl/s6nastik.txt- jugatetroodi ja kaksiktrioodi kohta kõik olemas. to martinj:sry, unustasin vaadata kui vana see teema on.

[rnx]

Esiteks link ei tööta, ning teiseks oleks ikkagi sellest "sõnastikust" ise ka huvitatud, ehk saaks teada veel uusi asju stiilis "pentood on viietahuline lamp" :P

[argo]

Originally posted by weix85@Nov 22 2004, 15:31
Kas kellegil lamp võimendi skeemi kus kasutatakse 6H13C ja 6H8C lampe ja võimendi toitmiseks ka toite ploki skeemi ? ? ?

Ka push-pull või single-end lõpuga?

[resr]

ok, sain ise aru, lootsin et viga ainult mul on, et seda lahti ei võta. niisiis jääb üle algeline varjant- kirjandus (elektro- ja raadiotehnika algajale. 1963) lehekülg 202-203: võrreldes tavaliste tetroodidega on jugatetroodi anood asetatud palju kaugemale teistest elektrootidest ning mõlemad võred omavad ühepalju keerde, mis on asetatud üksteise "varju".seepärast lendavad elektronid katoodilt anoodile võresi läibvate jugadena. elektronide langemist võresid kandvatele tugedele väldivad anoodi ja varivõre vahele asetatud kaks katoodipotentsiaaliga metallplaati. see vähendab kasutut varivõrevoolu.
tihedate elektronjugade tõttu, mis lendavad anoodile, on sekundaarelektronide pääs varivõrele raskendatud- jugade negatiivne laeng mõjub jugatetroodis sekundaarsetele elektronidele tagasitõukuvalt nagu sulgvõre negatiivne potentsiaal pentoodis.
kaksiktriood on kaks ühe tüürvõrega elektronseadist ühes kestas. (omalooming) :huh:

[martinj]

Originally posted by resr@Oct 5 2005, 00:43
võrreldes tavaliste tetroodidega on jugatetroodi anood asetatud palju kaugemale teistest elektrootidest ning mõlemad võred omavad ühepalju keerde, mis on asetatud üksteise "varju".seepärast lendavad elektronid katoodilt anoodile võresi läibvate jugadena.

[rnx]

Vähemalt 1959. aasta trükist sellist definitsiooni küll ei leia. Või ei mõtle me sama raamatut?

[Cheopps]

Mes seal õieti vahet on?!Definitsioon on põhimõtteliselt õige.Iseasi kas keegi sest ka aru saab :lol:

[jan]

Originally posted by resr@Oct 2 2005, 22:08
kaksiktrioodis on kaks iseseisvad tüüritavat dioodi

Põhimõtteliselt võiks ju ka sellega nõustuda. Ehk siis dioodi tüüritakse kolmanda elektroodiga (võrega) ja saadakse triood. Aga väljend ise on nagu "neljanda jalaga kolmejalgne köögilaud".

[Padasonic]

Ei tea, kas peaks eraldi naljanurga tegema, kuhu moded paremad ämbriga kolistamised lohistaks?

[argo]

Keegi võiks ikka mingi 6H13C -ga võimendi skeemiga välja tulla.
Teeme siis ise algust. Ei ole SE ega PP vaid hoopis SRPP. Pole küll ise veel ehitanud aga tundub paljutõotav lahendus olevat.

http://www.fva.is/~flemming/hsakram/int-sr...-spmagasine.pdf

Kui see eelmine alguseks liiga keeruline, siis midagi ülilihtsat: paar vatti SE maagiat:

http://www.megahertzaudio.it/schema_...t_con_logo.jpg
http://www.megahertzaudio.it/Alimentazione_lilliput.gif