Teade

Collapse
No announcement yet.

Radiotehnika Y 101 lõppvõimendite transistorid

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Radiotehnika Y 101 lõppvõimendite transistorid

    Minu esimene postitus siin foorumis...

    Hetkel projektiks üks radiotehnika y101 millel lõppvõimendid läbi , üks mängib natukenegi veel ja teine
    täiesti vaikselt. Ei ole veel lõppvõimendeid küljest lahti keeranud, ja skeemis mis mul on seal ei ole lõppude
    skeemi eraldi toodud.
    Kiire esialgse mõõtmise järgi üks transistor oli läbi , takistid visuaalselt korras.
    Põhiküsimus see et kas keegi teab mõnda lääne alternatiivi nendele radiotehnika lõpu transistoritele ?
    Ise ma vene keelt kahjuks ei oska ja nendel transistoritel mingi vene joru peal.

    Mainin ära et olen suht uus sellel alal. Siiani pigem arduino projekte jne ehitanud.

    Ehk kellegil on visioone...
    "No one likes a smartass, but everyone loves being one"

    #2
    Vs: Radiotehnika Y 101 lõppvõimendite transistorid.

    Proovi endale natukenegi vene keel selgeks teha. Siis on selliste projektidega ikka sadades kordades elu lihtsam. Seda infot on venekeelsena tonnide kaupa. Skeeme on kah nii, et uputab. Kui seal on õiged asjad sees siis K on ikka K ja T on ikka T. Esimene kuuglivaste andis skeemi http://radiostorage.net/3192-usilite...ika-u-101.html ja lõppvõim on see http://radiostorage.net/uploads/Imag...lifiers-20.png

    Comment


      #3
      Vs: Radiotehnika Y 101 lõppvõimendite transistorid.

      Aga on ju selline huvitav asi nagu google tõlge.

      Принципиальная схема усилителя мощности

      Võimsusvõimendi skemaatiline diagramm
      Schematic diagram of the power amplifier

      Comment


        #4
        Vs: Radiotehnika Y 101 lõppvõimendite transistorid.

        Vene keele oskus on üks asi.Teine ja mitte vähe olulisem on endale kõigepealt selgeks teha võimendi remontimise põhimõtted.Ehk siis mis asju millises järjekorras kontrollida ja vajadusel remontida.Päris suvalises järjekorras need asjad ei käi.Lõputranssideks lääne analooge pole mõtet eriti otsida.Mingit kõrvale kuuldavat efekti need ei anna ja vene originaale on ka veel piisavalt saadaval.
        Vana helitehnika remont Pärnus

        Comment


          #5
          Radiotehnika Y 101 lõppvõimendite transistorid

          Tänan vastamast! Lõppvõimendi skeemist oli palju abi!

          Kuskohast vene komponente veel tellida saaks?
          viimati muutis kasutaja Scott; 16 m 2019, 04:47. Põhjus: järjestikpostitused kokku
          "No one likes a smartass, but everyone loves being one"

          Comment


            #6
            Vs: Radiotehnika Y 101 lõppvõimendite transistorid

            Küsi kasvõi siitsamast. Neid on nii mõnelgi lademes.

            Comment


              #7
              Re: Radiotehnika Y 101 lõppvõimendite transistorid

              Siin teemas vahetati kõik УНЧ-50-8 pooljuhid lääne kraami vastu välja. Ma seda tulemust seal heli osas kommenteerisin ka. Ehk leiad inspiratsiooni. https://www.elfafoorum.eu/threads/71...pv%C3%B5imendi
              Хоть я сразу не понял что это, ну почуствовал что для полного счастья это как раз вот уменя не хватало.

              Comment


                #8
                Vs: Radiotehnika Y 101 lõppvõimendite transistorid

                Arvestades seda, et kogu võim on getinaksplaatidel ja eriti lõppvõimendi plaadid säravad radade suure tihedusega mis üpris kergemeelselt getinaksi küljest irduvad siis mina viskasin lõppvõimendid, tämbriploki koos sisendkommutaatoriga üldse minema. Asendasin. Muidugi, pead mõtlema esmalt kaugele oled valmis minema. Soovitatud foorumi link sisaldab praktiliselt kõike selleks et leida enda üsna pikaks ajaks pusimas. Kui see pole eesmärk, tee nagu dumb-user soovitas ja küsi foorumist lõppudesse midagi mis paneb võimu häälitsema. Võimsamaks ehitamisel nii pisikesse kasti on omad piirangud - suurim neist ehk jahutusradikas. Paremat häält tegema panna on veel keerukam kui tahad maksimaalselt palju originaalist säilitada.

                Comment


                  #9
                  Vs: Radiotehnika Y 101 lõppvõimendite transistorid

                  Getinaksi puhul peab arvestama temperatuure. Ei ole mõtet kasutada ka kõrgematemperatuurilist Pb-vaba Ag joodist – pigem ikka vanemat tüüpi Sn/Pb joodist. Korraliku temperaturikontrolliga kolvi temperatuur peab ka Sn/Pb joodisele vastama ja olema madalam. Tollal sellist joodist ainult kasutatigi.

                  Tootmises oli mul üllatuseks, et korealased kasutavad osaliselt veel siiani getinaksi. Esimene katsetatud esipaneeli plaat tõmbas laines kõveraks nagu suusk. Siis sai asja uuritud ja selgus, et on tekstoliidi asemel getinaks, ehkki ülejäänud 21 erinevat trükkplaati olid tekstoliidist. Lainemasinale ja remondile tuli valida esipaneelile teised režiimid.

                  U-101 põhiprobleemiks on eelvõimendi, kus on kasutatud K157 seeria kive.
                  Ka nende hulgas leidub pärleid. Kui ma tollal tehases käisin, siis KTB konstruktorite lõppvõimendi parameetrid lausa üllatasid mind. Katseeksemplari jaoks valiti detaile väga hoolikalt. Seeriatootmises nii põhjalikku valikut ei tehta ja passis on kirjas kehvemad näitajad, et neid tagada ka valimata detailidega. Vahel pidi ju defitsiidi tõttu ka detaile kehvamatega asendama. Estonia UM-010 oli paljudel näiteks 0,03% asemel tegelikult 0,005% moonutusi ja seda vene juppidega.

                  Alustada on lihtsam originaaljuppidega, eks hiljem kui asi käpas või tegeleda tuunimisega. Ega siis vist palju karbist järgi jäägi

                  Comment


                    #10
                    Vs: Radiotehnika Y 101 lõppvõimendite transistorid

                    hiljem kui asi käpas või tegeleda tuunimisega. Ega siis vist palju karbist järgi jäägi
                    Tuunida saab ka nii,et suures osas jääb võimendi skeemilahendus originaalseks,aga tulemus on oluliselt parem,kui tehasest väljunul.
                    Nett on täis selliseid "tuunimisi",kus originaalist on tõesti järgi ainult korpus ja trafo.Mina isiklikult sellist lähenemist "tuunimiseks" ei nimeta.Sellisel juhul on tegemist juba uue võimendi ehitamisega Radiotehnika korpusesse.
                    Vana helitehnika remont Pärnus

                    Comment


                      #11
                      Vs: Radiotehnika Y 101 lõppvõimendite transistorid

                      Esmalt postitatud Ints poolt Vaata postitust
                      Tuunida saab ka nii,et suures osas jääb võimendi skeemilahendus originaalseks,aga tulemus on oluliselt parem,kui tehasest väljunul.
                      Kitsaskohaks jäävad esipaneeli potekad. Pole ju mõtet, kui neid välja ei vaheta. Ei ole ju tolku puhastamisest ja määrimisest, kui on ebavõrdsed ja kulunud. Lõppvõimu skeem tuleks ka täiustada, kasvõi selle tobeda algvoolu poteka lülituse tõttu. jne.
                      viimati muutis kasutaja Scott; 17 m 2019, 02:37. Põhjus: ei pea kõike täielikult tsiteerima

                      Comment


                        #12
                        Vs: Radiotehnika Y 101 lõppvõimendite transistorid

                        to:Svago,

                        Täiustada tuleks seda kindlasti.Seal on palju nõrku kohti.Osad nõrgad kohad on tehas ise parandanud,olen näinud neid võime vähemalt kolme erineva skeemilahendusega.
                        Oma jutuga ma pidasin silmas seda,et kui võimendist jääb järele ainult raam ja heal juhul toitetrafo,siis see ei ole minu jaoks enam täiustamine,vaid uue võimendi ehitamine.
                        Potekatest on sellel võimul kõige hullem Volume oma.Teiste potekatega mul väga suuri probleeme ei ole olnud.
                        Vana helitehnika remont Pärnus

                        Comment


                          #13
                          Vs: Radiotehnika Y 101 lõppvõimendite transistorid

                          Esmalt postitatud Firefox poolt Vaata postitust
                          üks mängib natukenegi veel ja teine täiesti vaikselt.
                          Kindel ikka, et lõputransid läbi on? Selle peale pakuks esmalt lüüte (tagasiside) või eelvõimu viga üldse. Lase heli otse lõppvõimu ja vaata kuidas siis on?

                          Ma ise ka seda meelt, et pigem säilitada originaalsus oma legendaarses headuses/kehvuses. Võimsamaks/paremaks heliks on teised riistad, kasvõi seesama Estonia UM-010!

                          Mingi väiksemaid muutusi võib ikka teha jah, nagu sisendi valiku osa vahelt välja jätta (sisend otse eelvõimu lasta) ja võibolla teha ka võimalus lõppvõimu eraldi ilma eelvõimuta kasutada (olen "grammari" pesa kasutanud selleks, kui vastav karp välja võetud). Jõutoitelüüdid võiks ka suuremad olla (vähemalt 2*4700uF õla kohta). Display plaadil olen sisendi lüüdid (C1/C2 vanemal või C3/C4 uuemal) väiksemad (1uF või suisa 0,47uF) pannud, siis näitab paremini signaali hetkeseisu ja näeb ka "ägedam" välja.


                          Kui veel norida, siis jõu ühendused lõpuplaatidel originaalis nende "vilkadega" kah veidi kahtlased - võiks ehk jootmisega teha ja ideaalis jõuahela juhtmed ka paksemad panna.
                          Abiks arvutustel: Oomiproge, Võimuproge
                          Kahtled mõne muusikapala/albumi kvalikteedis? Ei kõla nagu päris nii? Hajuta viimased kõhklused programmiga AudioVisualizer !

                          Comment


                            #14
                            Vs: Radiotehnika Y 101 lõppvõimendite transistorid

                            Eespool oli juttu getinaksist, millise töötemperatuur on madalam kui klaastekstoliidil, mis 260°C laines läks kõveraks ja hakkas suitsema. Ka tollased komponendid ei talunud tänapäevast +260°C.

                            Näiteks on KT837 andmelehel kirjas, et joota tohib kaugemalt kui 5mm korpusest, kolvi max temperatuur on +235°C ja jooteaeg kuni 2sec.
                            Tollaste nõuete täitmisel ja kasutades Sn/Pb joodist, ei olnud remont mingiks probleemiks.

                            Tollastele andmelehtedele ei maksa eriti suurt tähelepanu pöörata.
                            Kui ma sain valmis uue transimõõtja, siis märkasin väga suuri erinevusi nii andmelehest, eri tehaste toodangust, kui ka erinevatest partiidest.
                            Näiteks on andmelehel kirjas, et KT837 on toodetud vaid laiatarbeks. Tegelikult on mul olemas hunnik 2T837, milliste parameetrid on mõõtes hoopis teine klass.
                            Mõõtes õnnestus KT837 paaritada KT805AM isegi 4 ja 8 kaupa.
                            Ma pidin muutma oma arvamust ka teiste esialgsete andmelehtede vaatamise järgi imelike paaride osas, mida kasutati kas Radiotehnikates või Estoniates.
                            Ju siis osati tellida õigest tehasest ja olid ka teised andmelehed. Võimalik ka, et sõjasaladus ja välisvaenlase eksitamine
                            Aga palju sõltus tollal ka varustusraskustest ja siis kasutati kõike ettejuhtuvat, kuna plaan oli püha ja preemiat taheti saada. Viimasel põhjusel oli teinekord detaile kinnises karbis 100, ehki karbil oli märgitud 200.
                            viimati muutis kasutaja Svago; 17 m 2019, 11:34.

                            Comment


                              #15
                              Vs: Radiotehnika Y 101 lõppvõimendite transistorid

                              Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
                              Tollastele andmelehtedele ei maksa eriti suurt tähelepanu pöörata.
                              Kas selles teemas mõistetakse (tollaste) andmelehtede all neid pisikesi pabereid, mis transikarbi sees olid või midagi muud?
                              "Dreams are nothing more than wishes
                              and a wish is just a dream you wish to come true."

                              Comment

                              Working...
                              X