Diff-astme transistorite paaritus ja väljundoffset

[martk]

Tegu eelvõimendi tämbri ja helitugevuse moodulitega vasakus kanalis.

Skeem on selline:

https://ep1.pinkbike.org/p6pb15593255/p6pb15593255.jpg

Kas nende moodulite väljundis ideaalis saaks null volti (0 V) välja reguleerida transside paaritamisega või on skeem/lahendus selline, et ei saa/pea?

Hetkel on tehaseseades (paaritatud) transsidega TR 505/506 tämbrimooduli väjundis (mõõdetud väljundkondel C503) pluss300mV alalispinget
ja TR 615/613 volüümimooduli väljundis (mõõdetud väljundkondel C309) miinus60mV alalispinget.


Paremas kanalis on samasugused pinged kõikumisega +/- 20mV.

Kõik töötab, kuid tahaks selgust/lahtiseletust, kas on mõtet nulli paika ajada või ei.
Toitepinge on +30,1V ja -29,9V ja neid trimmeriga ühesuguseks reguleerida ei saa - alati jääb erinevus ca 200mV.

[martinj]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

Pane transistorite emiterahelasse pote, keskpunkt sinna, kuhu need emitterid enne läksid, kumbki emitter kummagi otsa külge.

[martk]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

Miks tehaseseades emitterid galvaaniliselt koos on st ripuvad ühesama takisti otsas - miks polnd kumbki eraldi takistiga, nagu paljudel sarnastel juhtudel? Hoiti kopikas kokku ühe takisti pealt?
Kui nüüd trimmeri panen, siis millise nominaaliga 33kohmi asemel? Sellist mul pole, on 20 ja 50 ja 100 kilo-oomi?

[madis64]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

Voolud läbi harude peaksid asendusskeemis samaks jääma - oomi seadus abiks?

[Starfish]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

See on mõõdetud TR501,507 poolel või teiselpool kondekat ?

Peale pote lisamist peaks jah ikka reziim paika jääma.
Re lisamine vähendab dif. võimendust.

Op.võimenditel seatakse nihet voolupeegli emitteri pingetega.
Siin on voolupeeglil emitteri takistid juba olemas, need vähendavad Early effekti mõju, vähemalt 300mV peaks olema pinge nendel takistitel.

See nihe tegelt väike, ja ega nendel astmetel väljundi amplituud toitepinge ligidale ei ulatu ?

[martinj]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

Miks tehaseseades emitterid galvaaniliselt koos on st ripuvad ühesama takisti otsas - miks polnd kumbki eraldi takistiga, nagu paljudel sarnastel juhtudel? Hoiti kopikas kokku ühe takisti pealt?
Kui nüüd trimmeri panen, siis millise nominaaliga 33kohmi asemel? Sellist mul pole, on 20 ja 50 ja 100 kilo-oomi?

Vähe. vähe pane - kuskil 100-200 oomi max. Peab olema kõvasti väiksem kollektortakistist. Tegelikult, kui Sul on olemas lihtsalt mõnekümne oomiseid takisteid, proovi lihtsalt (ühe) transistori emitterahelasse panna.

[madis64]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

Ka nii on tehtud:

http://www.raylectronics.nl/index_en.html

[martk]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

To martinj:
Et siis jätan olemasoleva 33k ohm takisti alles ja sealt jaotan trimmeriga nt 500 ohm laiali diff transside emitteritele TR 505/506 ?
To starfish:
See +300mV on mõõdetud TR501,507 poolel väljund/sidestuskondekast (C503 vasak jalg).

Bipolaaridega diff sisendiga mooduli nullimise idee hakkab looma, J-fetiga moodulist sama saada kah keegi oskab lahtiseletada - seal tundub, et trimmerist ei piisa?

To madis64:
oomi seadust tean, kuid miks üks transs imeb rohkem kui teine, vot seda tahaks teada - või imevad võrdselt läbi sama takisti, kuid käituvad erinevalt?

[madis64]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

... kuid miks üks transs imeb rohkem kui teine, vot seda tahaks teada - või imevad võrdselt läbi sama takisti, kuid käituvad erinevalt?

Tahtmine on taevariik...

Proovi järgi - kas ainult trimmer või trimmer koos takistiga keskväljaviigult.

Anna teada, millega katsed lõppesid.

[moi]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

To martinj:
Et siis jätan ...

Kui töötab ära turgi.
Yamaha C4 nii kaka pealt ka riisutud ei ole.

[martk]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

To moi:
asi on isiklik/põhimõtteline - mul sama mudelit 2 tükki, esimest ei saanud töökorda ja sebisin teise poolpiduse lisaks, et uurida kus ja mis kala on. Kahepeale kokku sai mõlemad tööle, kuid tahaks nüüd ühega neist edasi liikuda kaugemale kui tehaseseade. Sellest ka teemaarendus. Nüüd kus mõlemad töökorras, on julgust rohkem eksperimenteerida - arvatavalt tuttav tunne neile, kes mingi keerulise asja töökorda saanud

[moi]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

Kui sa neid takisteid lisad, väheneb astme diferentsiaalne võimendus ja sellest lähtuvalt muutuvad ka muud parameetrid, väheneb tagasisidestamata võimendus ja moonutused kasvavad. Ega sul see alalispinge võimendi ei ole, et kõik peab nullis olema.
Aga toited võiks muidugi ikka võrdseks ajada, enne pole nagu mõtet mõõta alalise režiime.

[martk]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

Ega sul see alalispinge võimendi ei ole, et kõik peab nullis olema.
Aga toited võiks muidugi ikka võrdseks ajada, enne pole nagu mõtet mõõta alalise režiime.

Kui väljund nullis pole, siis peab sidestuskondensaatoreid kasutama. Ise ju propageerid nendest loobumist
Huvitav on see, et sama riista headphone amp mooduli sisend sarnane tämbrisisendiga ja seal sain 10% transipaaritus täpsusega nulli paika. Seal toitepinge + ja - erinevus rolli ei mänginud.

[madis64]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

Kui väljund nullis pole, siis peab sidestuskondensaatoreid kasutama.

Olgem realistid - kas sa suudad läbi kogu trakti sidestuskondedest loobumise saavutada?

[martk]

Vs: Diff astme transside paaritus ja väjund offset

To madis64:
Asi pole, kas suudan kõigis jadamisi moodulites väljundi nulli ajada (tean, et ei suuda kuna on temperatuuri drift - juba kontrollisin kui seadme vaibaga katan), vaid selles, miks nad nullis pole - liinitöö, juppide - transside,takistite kõikumine, passis lubatud THD saavutatud mida veel.
Et omale asja lihtsustada kas reguleering või täppispaaritamine - võtan transid plaadilt, panen jalapistikud (mikroskeemi pesadest tehtud) ja mõõdan, mis elu elatakse, kui kõik transid paari ajan.