Estonia UM010 paugub

[pirnissimus]

Vs: Estonia UM010 paugub

Jupi parameetrid ka: http://www.alfarzpp.lv/rus/sc/2TC3103.pdf

kas oleks need mõistlik kt 3107-te asemele panna?

[Svago]

Vs: Estonia UM010 paugub

Eks need ühel kristallil paarid ole head küll, kuid antud skeemis on ju ainult üks – poolel. KT3107 paaril pole ka midagi häda, kui neid transimõõtjaga paari valida. Mõnel juhul, kui nad on plaadil lähestikku, olen lamedalt poolelt korpuse õhemaks käianud ja transid omavahel traadirõngaga kokku sidunud. Termopastat olen ka tilga vahele pannud.
Juba tollal oli olemas veelgi paremate parameetritega militaarseid paare, kuid laiatarbesse need ei jõudnud - nagu ikka.

[Mees Metsast]

Vs: Estonia UM010 paugub

Algvooluks keerasin +-30mV (foorumist leidsin sellise arvu) mis peaks tegema 60mA algvooluks. Seda suht jama paika saada. Kui 0 on parasjagu +10mV siis E33 pinge tõuseb samapalju ja E36 langeb. Terves kanalis 0 paigas ja algvoolud samad mis keeratud sai aga vigases kanalis 0 asemel +38mV ja E36=+28mV ning E33=+40mV.

Eelvoolu määramisel ei mõõdeta pinget maa suhtes vaid E33/E36 ja E34/E35 vahelt, teisel kanalil vastavalt E29/E30 ja E31/E32 vahelt. Nii ei sega väljundi nulli kõikumine mõõtmist.

[pahatoi]

Vs: Estonia UM010 paugub

Ok, jälle targem! Aga kas see on normaalne, et peale 10min seismist oli - õlas E36 +28mV, samas teinel kanalil jäi kõik samaks? Või teen sääsest elevanti?
Transistorite VT20-23 kuumenemine samuti. Kui need ok siis ma jätaks ta rahule ja saaks võimendi jõuluks koju.

[Svago]

Vs: Estonia UM010 paugub

Kas võtsid U-101 võimust KT3107 paari või ainult ühe?

[pahatoi]

Vs: Estonia UM010 paugub

Mõlemad jootsin välja (estoniast),ühel beeta umbes 400 (täpset arvu ei mäleta), teisel 125. U101-lt jootsin 2tk välja ja sain ka ühe 125-se mis läks vanaga paari ja tagasi tinutasin.

[Svago]

Vs: Estonia UM010 paugub

Mõõtsid vooluvõimendusi ilmselt tavalise testriga? Eks see ole rohkem mänguasi. Olen ka üle mõõtnud U-101 kasutatud transistore – max erinevus on olnud 30%. Üldiselt ma mäletan, et nad ikka mõõtsid neid enne paigaldamist. Väga suure transistoride hulgast peaks häid paare leiduma, kuid varustusraskuste puhul läheb asi käest – kiputakse isegi asendama, muust rääkimata. Plaanitäitmine oli püha asi ja sellest sõltus ka preemia saamine.

Õigel mõõtjal saab imiteerida sama režiimi, kui kasutuskohas on (nii U kui I). Lisaks saab mõõta Ub-e, mis on isegi ühte tüüpi transistoridel erinev, rääkimata eri juhtivusega transistoridest. Ühel kristallil paaril on see erinevus minimaalne ka temperatuuri muutudes.
Nii et mõiste komplementaarne paar on suhteline mõiste just Ub-e erinevuste tõttu.
Keerulisem mõõtja viitab isegi poolpiduse transile, kui teised näitavad, et on OK.

[pahatoi]

Vs: Estonia UM010 paugub

Tavalise testriga jah. Aga miks VT10/17 eraldi transsidena projekteeritud? Kas npn-i ei osatud ühe kristalli peale teha või mõni kindel põhjus? Kas tasub proovida teisi transse VT18 asemele või tuleks omavahel soojuslikku kontakti viia? Aitaks see midagi?

[Svago]

Vs: Estonia UM010 paugub

Eks neid paare ja korpuseid tollal ikka oli, kus oli sees ühel kristallil mitu transistori - eks ikka varustusprobleemid või toodeti vaid sõjaväeaparatuuri jaoks. Näiteks:

https://ondoc.logand.com/d/6768/pdf

Seda ma juba ütlesin, et ma oleks kõik transid üle kontrollinud. Ega need reguleerpotekad pole ka enam esimeses nooruses ja lõputrantside määre vajaks vahetust jne. Aga eks see eelda paljude juppide varu või siis mõni paneb hoopis kõik lääne omad - seal on ka omad probleemid. Paaride jaoks peaksid olema ühest partiist ja teinekord tuleb korrektsioone muuta, muidu võib genereerima hakata.

[Mees Metsast]

Vs: Estonia UM010 paugub

Loen, et antud võimendil toitepinge suisa mingi +/-38 - +/-39V. Ei teadnudki, et osadel nii kõrgeks juba aeti. Trafo traat neil veel peenem?

Ehk siis ongi paratamatus, et need VT20-23 kuumaks lähevad? Mul üks kõvasti remonditud 8-ohmine, +/-35V toitega ja seal on keegi antud transsidele plekist jahutusribid külge pannud. Töpselt ei mäleta aga kunagi sai vist paaril teisel (ka 8-ohm, +/-35V) võimendil neid katsutud - seda ei mäleta, et näpu peal ei saanud hoida aga soojad olid vist küll.

Aga miks VT10/17 eraldi transsidena projekteeritud?

See huvitaks ennastki jah ja samuti see, et miks eraldi transsidele üle mindi lõpus. Mõlemad varustusprobleemide tõttu?

See termopasta kuivamise teooria on mulle alati kahtlasena tundunud. Keegi reaalselt kontrollinud ka (termokaameraga või ma ei tea kuidas), et kas tõesti (tehasest) korralikult (ühtlaselt PUHASTELE pindadele (4tk transi koha)) kinnitadud komponendi ja radika vaheline Rcs ajapikku märgatavalt suureneb? Või alguses mingi, ütleme aasta-paariga, suureneb mõnevõrra ja siis edaspidi jääb püsivaks?

Mul näiteks "mänguri" arvuti aastast 2010 (CPU/GPU ja nende jahutused siiani puutumata). Algusest peale temperatuure jälginud ja ei ütleks küll, et need nüüd (koormuse all) suuremad on, kui uuena olid.

[Svago]

Vs: Estonia UM010 paugub

Nõukaajal kasutati igasugust pastat, mõni oli hea ja mõni oli tavaline laagrimääre. Ükskord ajas üks uus monteerija pastad sassi ja pani transistoride alla happelist jootepastat !!!
KT808 ja KT 819 jalad tulid üsna ruttu küljest, vähemalt teenindus nii rääkis, enamuse suutsin õnneks enne päästa
Osa pastat kuivab üsna ruttu.

Nõukaajal oli ju varustamine kõige raskem töö, eriti kui polnud kinnitatud fonde. Varustuse naiskolleegid tunnistasid, et nii raske on midagi kätte saada – hakka või iseennast müüma.
Meeste elu oli vähe mõnusam - kes see siis ikka tahtis gostinitsas lutikaid sööta. Igas Venemaa suuremas linnas pidi olema mõni kaunis Maša, kes pakkus öömaja ja kõike muud head

Ma pidin ka mõnel korral firmat varustusel aitama. Varustajad otsisid ju komponenti, mis oli neil paberil kirjas. Mul oli terve komponentide kataloog peas alates parameetritest ja lõpetades sokeldusega. Kui midagi uut tuli, siis hoiti mind ka kohe kursis. Kui näiteks vajalikku transistori polnud, siis asendasin selle veel parema ja uuemaga. Mul oli ju lihtsam, kasutuskoht, nõutud parameetrid olid teada ja pärast tegin KTB-s vajaliku muudatuse dokumentatsiooni.

Hiljem sai uute toodete projekteerimisel ja tootmise alustamisel varustatud mõnda firmat 100 esimese katsepartii kõigi juppidega ja veel hiljemgi aidatud. Kommutaatorite remondijupid hankisin kõik ise. Ka raadiojaamade remondi puhul tuli juppe hankida, ega see kerge olnud.
Päris tihti tuli uurida varustus-turustusosakonna juhataja hobisid ja kõigepealt need rahuldada. Meenuvad igasugused haruldased kalapüügivahendid, oravasaba pintslid, Vana Tallinn jne.

Mõnele turustusosakonna juhatajale lähenemiseks tuli kõigepealt sekretäriga tuttavaks saada, et ülemuse hobisid teada saada. Osa olid ka naisjuhatajad. Vii neile aga lilli, kutsu sööma, teatrisse ja lisaks olid nad hästi maiad teate küll, selle 12cm pikkuse, punakat värvi ja kiilaka otsaga asja vastu. Noh ma mõtlen seda vana vene 10 rublast, kuhu peale oli trükitud Lenin

[Starfish]

Vs: Estonia UM010 paugub

Tavalise testriga jah. Aga miks VT10/17 eraldi transsidena projekteeritud? Kas npn-i ei osatud ühe kristalli peale teha või mõni kindel põhjus? Kas tasub proovida teisi transse VT18 asemele või tuleks omavahel soojuslikku kontakti viia? Aitaks see midagi?

Dif. astmele on oluline, et selle transistorid oleks samal temperatuuril (eriti kui dif.aste on suure pingevõimendusega).

Temperatuuri muutumisega muutub Vbe ja Ic.
(Vbe väheneb umbes 2mV/1*C tõusuga)
Kui nendel on soojuslik kontakt siis on nihked võrdsemad.
(Ideaalolukorras jääks resultaat nulliks sest võrdsed nihked ei võimendu dif.võimenusteguriga vaid kompenseeruvad nulliks).
Edasi jääb üle loota astme sümmeetriale ja transistorite sarnasele temp. koefitsendile.

[Svago]

Vs: Estonia UM010 paugub

Ühel kristallil toodetud transistoridel on ühesugused parameetrid, eriti märgatav on see kõrgematel sagedustel. Väga raske on kasvatada ühesuguste omadustega monokristalle ja seetõttu on ka erinevused pooljuhtide parameetritel erinevate kristallide kasutamisel. See kehtib ka kaasaegsete tehnoloogiate puhul.

Ma kasutasin kooliaja võimendi kursusetöös ka ühte sellist üle 1GHz militaarset paari ja hiljem ehitasin võimendi ka füüsiliselt valmis. Kõrgema toitepinge tõttu kasutasin diffastme K-ahelates järjestikust stabilitroni ja takistit. Lõpus olid 2T908AOC, mille sagedus oli 60MHz ja lineaarne vooluvõimendus kuni 10A.
Puuduseks oli tollal heade Si pnp transistoride puudumine. Teooriale pidi vastuse andma praktika, mitte tookordne õpetaja hinne 4 See oli küll minu jubedavõitu käekirja tõttu. Tänu diffpaarile olid võimendi parameetrid temperatuuris püsivad, heli oli mõnusalt pehme ja ilma sisendfiltrita tulid kehva sisendkaabliga Tallinna kesklaine jaamad detekteeritult sisse.