Alaldussild 18 nanoseconds?

[martk]

Alaldi/dioodsild kiirete dioodidega, kas müügitrikk võhikutele või mõtestatud insenertehniline lahendus?
Teritage keelt.
16A 600V 18 nanoseconds High-speed Rectifier Bridge

http://www.ebay.com/itm/291605568211?_trksid=p2055119.m1438.l2649&ssPageName=STRK%3AMEBIDX%3AIT

[A.R.]

Vs: alaldussild 18 nanoseconds?

18 nanoseconds

50 MHz
Pole paha.

[martk]

Vs: alaldussild 18 nanoseconds?

Seinast tuleb vaid 50 Hz, miks selliste parameetritega dioodid toiteahelas?

[Starfish]

Vs: alaldussild 18 nanoseconds?

50 hertsiga hakkab sellel dioodil igav !

See ikka aitab veidike kaasa müügile, eks jällegi panustatakse tellijate teadmatusele.

[A.R.]

Vs: alaldussild 18 nanoseconds?

Siin hiljuti tahtsime saada raadisaatja ja tesla trafoga 4 kW
Selle sillaga saaks kohe pea 10 kW kätte.
Või siis kasvõi 5 kW enne kui sild põleb.

[W@ldur]

Vs: alaldussild 18 nanoseconds?

Aga mis parameeter see 18ns neil dioodidel on?

[dumb_user]

Vs: alaldussild 18 nanoseconds?

Ehk on see ühe dioodi tootmisele kulnud aeg ?

[a1]

Vs: alaldussild 18 nanoseconds?

See võiks olla siirde lukustusaeg. Ehk siis aeg, mille jooksul diood juhib voolu ka vastupinge tekkimisel.

[Starfish]

Vs: alaldussild 18 nanoseconds?

Nii see on, see aeg, mis kulub, et laeng siirdest eemalduks, sõltub põhiliselt pärivoolust ja vastupingest.
Andmed antakse kindlatel testtingimustel.

http://www.vishay.com/docs/93474/hfa08sd6.pdf

[W@ldur]

Vs: alaldussild 18 nanoseconds?

https://www.fairchildsemi.com/technical-articles/Understanding-Diode-Reverse-Recovery-and-Its-Effect-on-Switching-Losses.pdf

[moi]

Vs: Alaldussild 18 nanoseconds?

Põhiküsimus on kust saadakse 50 Hz puhul see dIF/dt, et see 8 ns avalduma hakkaks võreldes mõne aeglasema dioodiga.

[W@ldur]

Vs: Alaldussild 18 nanoseconds?

Äkki ei pea 50Hz peal pidama jääma?
PDF'st:These diodes are optimized to reduce losses and EMI / RFI in high frequency power conditioning systems.

[radiotehnika35]

Vs: Alaldussild 18 nanoseconds?

See on dioodi taastusaeg ehk see üleminekuaeg kui diood läheb juhtivalt perioodilt üle blokeerperioodile. Dioodile on salvestunud mõningane laeng, mis enne dioodi blokeerperioodi on tarvis eemaldada. See on seesama trr mis selleks kulub - antudjuhul 18ns . Selle aja jooksul võib dioodi läbida vastupidises suunas laeng.

See tundub hirmus lühike aeg aga tegelikult ei ole ja see on ka see aeg mil ilmnevad energiakaod ja soojusena energia hajumine. Niisugused on kõik kõrgemal sagedusel töötavad alaldid - ultrafast ei ole midagi erilist. Kõige kiiremad on Schottky barjääriga dioodid. Peamiselt on kiirete, ülikiirete, superkiirete jne. ning Schottkydioodide kasutusvaldkond kõrgsagedusmuundurites sekundaaralalditena või siis ka lülitustransside kaitseks vastupolaarsete parasiitimpulsside eest.
Nende kasutamine n.ö. Hi-Fi(End) tehnikas näiteks tavalise, 50 või 60Hz võrgualaldis on täielikult küsitav - midagi paremaks nad helis kohe kindlasti ei muuda, vaid see platseebo, et aladi on a la 10€ tükihinnaga diskreetdioodidest, tavalise 1€ silla vastu

Praegused SiC dioodid on muide veelgi kiiremad ja kõrgsagedusel on vahe isegi DIY nokitsejal võimalik märgata.
50-60kHx impulsstoitekas on see juba märgata kui kasutada näiteks ultafast Si dioode või siis juba SiC schottky alaldit

Need HFA08S on tegelikult üldse 8A ja seal müügikuulutuses 16 jääb arusaamatuks - kui kasutada sihipäraselt siis lubatav vool väheneb sageduse tõustes. 50MHz juures oleks nad ka suht kasutud, 100kHz kandis juba on peaaegu ernditult schottky kõige mõistlikum - ultrakiired on 75kHz juures veel enam-vähem, edasi tuleb kadude suurenemine ja temperatuuride tõus ja lubatud väike EMI enam ei mõju

[andruslill]

Vs: Alaldussild 18 nanoseconds?

Ilmselt on antud mooduli müüja soovinud rõhutada, et müüb eriti head "Hi-End kraami". Paljud, et mitte öelda enamus maailmas väga
kalleid võimendeid tootvad firmad rõhutavad, et toiteplokis on kasutusel "Ultra Fast Soft Recovery Diode" ja et tekstoliit on FR4 ja vasekiht on nii ja nii paks jne..
Keegi ei hakka tõestama ja polegi vast võimalik, et selline lahendus kõlaks paremini. Asjade müügi juures on ju alati oluline rõhutada mingit tehnilist lahendust või terminit ja see töötab. Samamoodi on audio kaablitega, võimendi korpuse pleki paksuse ja muu taolisega.
No näiteks DIY mooduleid tootev Holton Audio rõhutab samamoodi selliste dioodide kasutamist.

http://holtonprecisionaudio.com/collections/power-supply-modules/products/nxvpsu-1-power-supply-board

[radiotehnika35]

Vs: Alaldussild 18 nanoseconds?

Holton

Jaaaah, mitut skeemi vaadates on šnitti võetud vanast heast RRR U-101 võimust

FR4 trükkplaadina mainida on ka tänasel päeval üsna kohatu - need hiina plaadikesed mida ebay-st osta saab paari dollari eest, need mis ma näinud, kõik olnud FR4.
Vasekihi paksus aga on küll oluline - raja takistuses mängib ta rolli ja samuti näiteks PA võimul mis 4 kohalised RMS numbrid väljundis, seal küll vasekihi paksusel oma koht olemas. Ma toitekates ka kasutan 2 a 3oz kihiga plaati, tavaline levinud on 35um aga 70 või 105 on tunduvalt toekam . Ebay plaadid muidugi lõviosa ilmselgelt 18um või 35, paksema vasega on kindlasti olnud juurde märgitud (mingid LM3886 plaadid meenuvad kus oli juures, et on 2oz vasega )

a korpusepleki paksus võimendi puhul on ka nii a naa - nädal tagasi sõber kiristas hambaid kui talle üht 4mm alumiiniumlehest lõigatud alumiiniumlehti näitasin, mis võimendi korpuseks sai tehtud
Esipaneeli 25mm ja 40mm alumiiniumlatitükid oleks vist siinkohal kohane jätta märkimata...