Teade

Collapse
No announcement yet.

Võimendi transistoride lineaarsus

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Võimendi transistoride lineaarsus

    Mõõtsin ja võrdlesin lääne /vene lõppvõimendites kasutatavate transistoride vooluvõimenduse lineaarsust: (mõõdetavaid oli igat sorti 2tk., kõik kasutamata).

    Andmelehe järgi lineaarsed Toshiba: 2SC5200; 2SA1943; 2SC4793; 2SA1837.

    Vene: 2T908A OC; 2T818A; 2T819A; KT8101A; KT8102A.

    Toshibal oli firma nimi ja markeeringud samad kui ta andmelehel, korpusel sama kuju. Ainult kirja „Japan“ polnud ?

    Võrdlesin vooluvõimenduse graafikuid andmelehe omadega.
    2SC5200; 2SA1943 olid mõõtes lineaarsed kuni 2A ja siis kukkus võimendus päris järsult.
    Mõõtsin ka erinevatel Uke väärtustel.
    Ühte tüüpi juhtivusega transistoridel oli sama võimendus, teisest tüübist erinevus 1A voolul alla 10%. Eri juhtivuse transistoridel oli erinev vooluvõimenduse vähenemine - võimenduse erinevus suurenes koos voolu suurenemisega 50%-ni. Ilmselt tuleks võimendi ehitamisel kasutada mitut paralleelset transistori: n x 2A.
    2SC4793; 2SA1837 olid päris lineaarsed 0,1A-ni. Eri juhtivusega suhteliselt sarnased. Suuremal voolul oli võimenduse kiire kukkumine.

    Vene transistorid olid militaarsed 2T seeriast ja KT8101A ja KT8102A tööstuslikud. Eri juhtivusega valitud paaride võimendused praktiliselt võrdsed, erinevus 2… 5%.
    KT8101A ja KT8102A olid lineaarsed 5A-ni. Eri juhtivusega olid hästi sarnased.
    2T818A; 2T819A olid lineaarsed 3A-ni ja suuremal voolul kuni 6A vähenes vooluvõimendus suhteliselt vähe. Eri juhtivusega olid päris sarnased. 2T graafikud erinevad tunduvalt KT andmelehe omadest.
    2T908A OC oli lineaarne 0,1A ..10A-ni .
    Üritan teha lähemal ajal vana kõrgsagedusgeneraatori korda ja transistoride tegelikud sagedusomadused üle mõõta. (generaator on seisnud üle 25 aasta ja pole vahepeal kasutanud, hakkas tõrkuma).

    Varem olin juba üle mõõtnud KT819GM, mida vahetasin foorumlase ellamp-iga KT818GM vastu – sellist paska pole varem kunagi näinud!!! Parameetrid täitsa andmelehe piiri peal, võimendisse mittesobivad. Kõlbasid ainult prügikasti.

    Ilmselt ka laiatarbe приёмка 1 (ОТК), tööstusliku приемка või sõjaväe приемка „ВП“ 5…8 või 9 „OC“ vastu ei saa kunagi.

    Приёмка «5» – изделия категории качества «ВП», для которых устанавливаемый в конструкторской и технологической документации, стандартах и ТУ уровень требований к надежности и другим эксплуатационным свойствам, а также к обеспечению и контролю качества обуславливает пригодность их применения в наземной, морской и авиационной аппаратуре, отказ которой ведёт к существенным последствиям, ремонт и замена которой ведется на уровне ячеек и блоков.

    Приемка «9» – изделия категории качества «ОС» для которых устанавливаемый в конструкторской и технологической документации, стандартах и ТУ уровень требований к надежности и другим эксплуатационным свойствам, а также к обеспечению и контролю качества обуславливает пригодность их применения в аппаратуре космической и ракетной техники, специальной правительственной связи и др. отказ которой ведет к катастрофическим последствиям, ремонт и замена которых труднодоступны или не возможны.

    #2
    Vs: Võimendi transistoride lineaarsus

    Voimsustransistoride paaristöö on põnev lugemismaterjall, kuna enamusel pole riistapuud, mis neid 25 kraadisel temperatuuril suure amperaažiga läbi vilistab.
    Tore, et kõik sovjetiaegsed lõputransid ületavad kapitalistlikku rämpsu pika puuga. Samas raske meenutada, et NSVl-i ajal olnuks ühtegi poest ostetavat koduvõimendit, mis väikse moonutusega nt kasvõi 100-t watti 8 oomiga oleks edastanud?!
    Digital is like formaldehyde, first it kills the music, then it stores it forever.

    Comment


      #3
      Vs: Võimendi transistoride lineaarsus

      See mõõtmine oli DC võimenduse lineaarsus ?

      Järgmine samm, peale AC võimenduse lineaarsuse mõõtmist oleks müra mõõtmine.
      http://hparchive.com/
      https://worldradiohistory.com/index.htm

      Comment


        #4
        Vs: Võimendi transistoride lineaarsus

        Esmalt postitatud martk poolt Vaata postitust
        Voimsustransistoride paaristöö on põnev lugemismaterjall, kuna enamusel pole riistapuud, mis neid 25 kraadisel temperatuuril suure amperaažiga läbi vilistab.
        Tore, et kõik sovjetiaegsed lõputransid ületavad kapitalistlikku rämpsu pika puuga. Samas raske meenutada, et NSVl-i ajal olnuks ühtegi poest ostetavat koduvõimendit, mis väikse moonutusega nt kasvõi 100-t watti 8 oomiga oleks edastanud?!
        Eks mõõtjast tulebki alustada, kui ei taha kobada pimeduses. Turul on lisaks originaalidele ka palju võltstransistore. Ja pärsis tihti näidatakse parameetrid kõige sobivamas režiimis. Tihti puuduvad ka temperatuursõltuvuse graafikud, paremal juhul on näidatud võimendused 3 eri väärtusel.

        Omal ajal sai küll palju remonditud seda nõukaaegset tehnikat. Nagu ei meenu, et nendes oleks kasutatud militaarseid või OC grupi transistore. Võimsaid koduvõimendeid ei ehitatud tollal sellepärast, et polnud õigeid valjuhääldeidki. 35AS oli vist esimene selles vallas ja tollase standardi järgi 35W nominaalne. Ja projekteeriti ju GOST järgi. Tehastel oli raskusi isegi laiatarbejuppide hankimisega. Tehased tootsid transistore eelkõige sõjaväe jaoks ja selleks mittesobivad läksid aparaaditööstusesse ja laiatarbesse. 80-ndate lõpus anti korraldus toota veidi ka laiatarbe jaoks. KT8101/8102; KT851/850 olid esimesed, kui mitte ainsad võimendite jaoks mõeldud transistorid.

        Ka lääne jupid jagunevad kaheks, on ka neil militaarsed olemas. Hind nagu vene omadel kordades kallimad. Vene transistoridel on suur parameetrite hajumine ühe partii piires. Lääne omadel on need päris sarnased. Vene transistoride ühe partii hulgast leiab mõõtes igasuguseid. Kui eri juhtivusega lääne transistorid on erinevatest partiidest, erinevatelt tootjatelt, siis üldjuhul ei leiagi paare.

        Mul on praktiline näide teisest valdkonnast. Remontisin 7 aasta jooksul 8000 Lada- 2108 kommutaatorit. Küsimus on, et miks 8000 Lada- 2108 tulid koju „lips kaelas“.
        Vastus on, et erinevatel põhjustel läksid kommutaatoris olevad lõpudarlingtonid KT848A läbi.
        Lisaks said haiget ka eespool olevad transistorid. Palju paremad polnud ka lääne kividel L497B ja darlingtonil BU931Z tehtud kommutaatorid. Alati läksid mõlemad läbi.
        Lada kommutaatoris oli kasutatud sõjaväe keraamilises korpuses K1401UD1 (neljane nortoni OP), mida polnud kordagi vaja vahetada.
        Ostes esimest KT848A partiid Moskvast kauplusest, praakisin Uke= 400V lekkevoolu pärast esimesest partiist välja 10% ja teisest 90%. Tuli võtta kasutusele militaarsed transistorid, ka eespool olevad, et saaks kliente rahuldavat remonti jätkata. Asendasin 2T848A-ga ja hiljem võimsama ning kõrgema Uke darlington 2T transistoriga. 8000 kommutaatorist toodi garantiiremonti vaid 2tk. Lollide vastu ei aita miski, kui aku tagurpidi ühendada …
        Algselt oli plokkides isegi lollide eest kaitseks järjestikune KD202R diood, mis kippus ise olema 8,3A impulsside tõttu kõige nõrgemaks kohaks.

        Kooli ajal olin kuuajalisel praktikal Tallinnas Kalinini nim. tehases. Töötasin nn. mõõtejaamas. Seal mõõdeti üle kõik toodetud türistoride – dioodide parameetrid alates vooludest/pingetest kuni termomõõtmiste õlis „praadimiseni“ välja. Oli vist üle 20 erineva mõõtestendi, mida kasutati vastavalt tellimusele. Huvitav oli see, et türistoridest klassifitseerisid pinge poolest 6. – 12. klass (600V -1200V). Kontrollimisel oli ka näiteks 1600V-2000V eksemplare, kuid need loeti tehnoloogiliseks kõrvalekaldeks (nagu ka kehvad või rikkis eksemplarid) ja praagiks. Praaki oli üldiselt vähe, ühes mõõtmises paar protsenti. Mõni partii oli jälle kehvem.
        Iga mõõtestendi tulemused kirjutati käruga kaasas olevasse trükitud tabelisse ja seejärel toimus nende markeerimine vastavalt tulemustele. Näiteks toodeti parandatud dünaamiliste omadustega türistore TD25 ja TD40. Mõlemad olid samal kristallil ja samas korpuses. Markeeriti vastavalt mõõtetulemustele. Kui neid toodeti sõjaväele, siis läbiti kõik mõõtestendid. 40A türistorid markeeriti 25A-na. Sama ka ekspordi puhul. Kuu lõpus, kui plaani täitmine oli ohus, läksid kärud koos toodanguga mõõtejaamast mööda otse markeerimisse, karbil kirjaga laiatarbe
        viimati muutis kasutaja Svago; 02 m 2016, 11:31. Põhjus: lisa

        Comment


          #5
          Vs: Võimendi transistoride lineaarsus

          Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
          Eks mõõtjast tulebki alustada, kui ei taha kobada pimeduses. Turul on lisaks originaalidele ka palju võltstransistore. Ja pärsis tihti näidatakse parameetrid kõige sobivamas režiimis. Tihti puuduvad ka temperatuursõltuvuse graafikud, paremal juhul on näidatud võimendused 3 eri väärtusel.
          .................................
          Milleks siin suurt sarnasust taga ajada? Lihtne on rakendada näiteks 100 kordne vastuside
          ja ongi tunnusjoonte erinevusest tingitud ebalineaarsus alla 1%. Kui olid veel lampvõimendid siis oleks juba 10 kordne vastuside tähendanud aparaadile ühte lampi lisaks.

          Comment


            #6
            Vs: Võimendi transistoride lineaarsus

            Paljude lääne võimendite remondijuhendites on kirjas, et vooluvõimenduste erinevus peab jääma alla 30%. Vastasel juhul ei garanteerita moonutuste taset. Eks kõik sõltub ka tagasiside ulatusest.

            Lisaks moonutustele on veel teine probleem. Mäletan, et tootmises tekkis probleem – varustajad ei suutnud enam hankida uusi lõputransistore ja praagiladu oli „laeni“ täis koormuskatsetel läbi lastud transistore.Ülemused võtsid kohe reguleerijad letti, et teevad kole palju haltuurat
            Mulle anti ülesandeks asja uurida. Viga oli selles, et transistoride vooluvõimendusi ei mõõdetud ega neid komplekteeritud ühesuguse võimendusega. Projekteerisin siis tootmisele vajaliku transimõõtja, tegin mehhaanikajoonised ja tellisin mehhaanikatsehhist korpuse. Valmistasin abinõu ja reguleerimise juhendisse sai viidud korrektsioon – transistorid grupeerida võimenduse järgi 3-e gruppi ja vastavalt sellele olid ka erinevad korrektsioonid. Sellega oli probleem lahendatud.
            Võimendi puhul ei piisa ainult lõputransistoride režiimide ühtlustuse E ja B takistitest, ka võimendused peavad olema sarnased.
            Hiljuti lugesin katsest, kus korrati DIN45500 katset – üle 80% inimestest kuulevad alles üle 1% moonutust ja seda 1000Hz juures.
            Muidugi tänapäeva audiofiilide kohta see ei kehti, need kuulevad juba tuhandikke …
            viimati muutis kasutaja Svago; 02 m 2016, 14:26. Põhjus: lisa

            Comment


              #7
              Vs: Võimendi transistoride lineaarsus

              Asjalik teema!

              Samas - tehase lääne võimenditel on juba tehasest tulles sees kõvasti erinevad transid. Kokkupuude mitmete PA võimudega kuhu transse visatud pihuga aga erinevused on öö ja päev. Seda juba lihtsamate mõõtmistega. Et see 30% sisse mahtuvad on ilmselt mõteldud, et kui soov järgi aidata tehase poolfabrikaati

              Jagad ehk mõõteskeemi ja instrumendite infot millega katseid tegid?
              On 10tes ja sadades võimsustransse mida oleks täitsa huvitav mõõta ja võrrelda. Ei ole bipolaaridega pikemat aega enam tegelenud aga ehk leiab veel nendestki asjalikke
              -superradical-

              Comment


                #8
                Vs: Võimendi transistoride lineaarsus

                Viimane ja enamus valmistatud transimõõtjaid on tehtud nn. voolugeneraatori põhimõttel ning releedega ümberlülitatav. Viimasega saan mõõta ja võrrelda korraga vaheldumisi 2 eri tüüpi transistori.
                Oli mõte tekitada pilt ossile, kuid ei leidnud vajadust – ma vana aja inimene ja siis võrdseid transse ei leiakski enam
                Voolugeneraatorit olen kasutanud selleks, et saada sama Ik ja mõõdan ainult Ib. Täpsemalt on Ie const – kuid, kui beeta on suur, siis suurt vahet ju pole.
                Eelmistel mõõtjal oli K vool astmeline – 2mA, 20mA,0,2A ja 2A. Toiteplokk oli sees. Nüüd on reguleeritav ja kasutan väliseid toiteplokke olenevalt vajalikust voolust ja pingest.
                Uk, Ik mõõdan sama osutriistaga ja Ib numbrilisega, mulle sellise lihtsa riista täpsusest piisab – saab piisava ülevaate. Iga päev ei tegele ju ka mõõtmisega.
                Mõõtmine käib väga kiirelt, eriti pnp ja npn samade režiimide puhul. Üle 5A vooludel olen kasutanud ka radikat. Mõõtepesadeks kasutasin keraamilisi lambipesi ja DIN5 pesasid – kõiki on topelt, et saaks korraga pnp ja npn transitore võrrelda. Eelmisel abinõul olid osad Pöögelmanni tehases valmistatud transi mõõtepesad. 2SC5200; 2SA1943 transid saab kohe lambipesa sisse pista, KT818 ja 819 kasutan K ühendamiseks eraldi juhtmega krokut. 2T908 mõõtmise puhul on 3 eraldi pistikuotstega juhet. Radikat saan kasutada nii, et mõlemat tüüpi transid on korraga radikal, sest mõõdan kordamööda ja teine on mõõtmise ajal pingevaba.Sellega tagan sama temperatuuri.

                See on huvitav, et transid täiesti erinevad. Ma olen lääne omade puhul küll leidnud, et ühe partii piires on transistoride vooluvõimendustel min erinevus , e. praktiliselt olematu. Eri juhtivuse korral aga küll. Vene omad kuni 90-ndate algus, selles osas neile vastu küll ei saanud.
                Pärast abinõu valmimist leidsin mõõtes ka väga häid lääne pnp ja npn paare, mis olid väga sarnased suures Ik piires. Ainult olid vanemat tüüpi ja Ft oli andelehe järgi 3...4MHz juures ja nüüd on saadaval ainult eri partiidest.
                viimati muutis kasutaja Svago; 02 m 2016, 15:59. Põhjus: lisa

                Comment


                  #9
                  Vs: Võimendi transistoride lineaarsus

                  Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
                  Mõõtsin ja võrdlesin lääne
                  Andmelehe järgi lineaarsed Toshiba: 2SC5200; 2SA1943Toshibal oli firma nimi ja markeeringud samad kui ta andmelehel, korpusel sama kuju. Ainult kirja „Japan“ polnud ?

                  Võrdlesin vooluvõimenduse graafikuid andmelehe omadega.
                  2SC5200; 2SA1943 olid mõõtes lineaarsed kuni 2A ja siis kukkus võimendus päris järsult.
                  Mul peotäis neidsamu, koos kirjaga "Japan". Kuna kõrgamperaažis mõõta ei saa, tooks heameelega sinu riistapuuga mõõtmiseks pärast seda, kui raditehnika35 isendid on läbi vilistatud.

                  Kas võimsustransistoride võimendustegur ei peakski vähenema, kui neist rohkem voolu läbib. Minu mõõteriist näitab küll, et väheneb tunduvalt.
                  Digital is like formaldehyde, first it kills the music, then it stores it forever.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Võimendi transistoride lineaarsus

                    Mul pole plaanis neid kaugele külapeale saata, lihtsalt küsisin, et mis riistapuuga tegu, millega mõõdeti

                    Samas ei ole suur fänn 2SA1943 ja 2SC5200 puhul. Nad on kasutatavad küll ja neidki vast 30tk kummastki olemas ning pisemates projektides täitsa kasutatavad aga nende näitajad ei ole parimad.
                    Pigem tundub, et Fairchildi FJL4215 ja FJL4315 (osta saab näiteks Mouserist u. 2€ tk) on paremad - reaalse elu parameetrid annavad veidi suurema võimsusevaru.
                    Veel on saanud varem bipolaaridest kasutada Magnatec/Semelab MG seeriaid, need head, kõrgem Ft ka kui 2SA/2SC aga miskipärast neid nüüd eriti lihtne enam hankida ei ole
                    Isiklik suurim eelistatav bipolaaripaar pigem on MJL4281/MJL4302. Eksperimendi korras sai ühel PA võimul asendatud 2SA/2SC eelpoolmainitud just nendega, 6 paari MJL mahub täitsa 1,5kW sisse H klassi puhul, 2SA/2SC ilmselt ei elaks sama valu üle Miinuspoolel on see, et need MJL saadanad on kallid, võrreldes 2SA/2SC-ga.

                    Mis seda mõõtmist puudutab siis mind just huvitas mõõduriist, et äkki on ehitatud ise edev riistapuu, millega mõõta
                    Tänapäeval olemas ATMEGAga mõõtjaid mis üsna head aga väikestel vooludel.
                    Toekam instrument vast oleks niisugune:
                    http://sound.whsites.net/project31.htm (joonis 2.)
                    -superradical-

                    Comment


                      #11
                      Võimendi transistoride lineaarsus

                      Esmalt postitatud martk poolt Vaata postitust
                      tooks heameelega sinu riistapuuga mõõtmiseks

                      Kas võimsustransistoride võimendustegur ei peakski vähenema, kui neist rohkem voolu läbib. Minu mõõteriist näitab küll, et väheneb tunduvalt.

                      Lineaarsetel ei vähene graafiku lineaarses osas. Hiljem hakkab muidugi vähenema. Teisalt algab suuremal voolul kristalli kuumenemine, mis omakorda põhjustab üldjuhul võimenduse suurenemise.

                      Ilmselt need ilma kirjata Japan on toodetud vist Hiinas ja tehnoloogia Toshiba kontrolli all?
                      Esineb ka palju fake-sid, kui mitte see teine f tähega sõna

                      Mu generaator vajab tõsisemat elustamist, on vana ja väsinud ning lampidel. Pean teise elustama juba sellepärast, et enne ostu läbis edukalt Metroserdi eelkäija ja oli väga OK. Tal on sees mitme diapasooniline täpne generaator, määrab näiteks sageduse ja katsepooli järgi vajaliku mahtuvuse ja hüveteguri. Oli hea abiline soome helide ja värvide poolide puhul. Plaadile joodetuna tuli pärast halvemal juhul 1/4 pööret südamikku pöörata

                      Proovisin siis pioneeride unistuste generaatoriga GUK-1-ga. Tegin maketina ka lisavõimendi. Nagu arvata võis, näidatakse sagedus parimas kohas. Huvitaks näiteks sagedussõltuvus ka 0,1..5A .
                      Teooriast on küll teada, et tagurpidi U. Ei tea ainult, et kas lääne omade puhul ka füüsika kehtib. Üks driver andis isegi 4MHz välja ja paberil räägitakse 20-st
                      Ilmne fake? Eks see generaator ole ka paras naljanumber, aga nii mööda ka ta pole, vähemalt ossiga vaadates.
                      Ma 2T omadest rohkem ei räägi, muidu audiofiilid söövad mu elusalt ära

                      Võin küll üle mõõta kui Tallinnas ise kohale tood. Saada post.

                      Esmalt postitatud radiotehnika35 poolt Vaata postitust
                      Mul pole plaanis neid kaugele külapeale saata, lihtsalt küsisin, et mis riistapuuga tegu, millega mõõdeti
                      Mul puhtalt joonistatud skeemi polegi. Kasutan tavaliselt lastelaste koolivihikutest aasta lõppedes üle jäänud ruudulisi lehti. Joonistan vaba käega. Alustasin muidugi kõige keerulisemast ossiga variandist. Siis otsustasin, et nii head pole vaja – siis ei leiagi paare. Juba praegusega tekkis olukord, kus 20-st oma arvates heast paarist kõlbas vaid 5tk. Lihtsustasin vist 5 korda skeemi. Montaaži käigus sodin skeemi värviliselt üle, mis on juba ühendatud. Kui viitsin, siis joonistan vahel ka puhtalt vihikusse. Remonti tavaliselt seadmed edaspidi ei vaja ja siis pole nii oluline.

                      Mul on kõik transimõõtjad tehtud peale esimese ja testrites olevate põhimõttel, et Ik on const ja mõõdan Ib, mitte vastupidi. Kirjeldan siis eelmise lahendust, see on lihtsam. Võimaldab mõõta beetat, küllastust, Uk ja väliste elementidega veel üht teist.

                      On stabiliseeritud toiteplokk, siis järgnes Ub stabilisaator algselt (TD)A2030 ja lõpuks asendasin selle darlingtonidega ja 3,3V stabilitroniga . Stabilitron on skeemis sama, et npn ka pnp oleks samal Ub mõõdetud. A2030 ei taganud seda väga täpselt, + ja – pool on veidi erinevad.
                      Ub vooluallikas, lüliti, mis annab polaarsuse muutmisel õige väärrtuse ja polaarsusega pinge transistori B-le.(npn või pnp).
                      Ub vooluallika ja mõõdetava transistori B ahelas on takisti (max pingelang 0,2V beeta on siis 10), millelt mõõdan Ib. Mõõdetava transi E ahelas on takistid, mis garanteerivad õige Ik. (voolugeneraator). Pingelangu saan mõõta ka E takistitelt, et kontrollida Ie. Üldiselt pole vaja, max erinevus npn ja pnp vahel on 5% ja seda väikestel vooluvõimendustel, mida normaalolukorras ei esine. Aga näe õnnestus esimest korda, vahetusel saadud KT819GM transistoride puhul, nende imelist võimendust 12 näha ja mitte ainult ühel!
                      Vooluvõimenduse mõõtmiseks pole siis vaja muud teha, kui korraks nuppu vajutada, kuni digidispleile ilmub number. Kannan näidu arvutisse ja tabelarvutusega määran kõigi võimendused. Ühe puhul muidugi mitte.

                      Viimasel mõõtjal on režiimid laias piires muudetavad, kasutan reguleerimisel eri juhtivusega suure vooluga darlingtone KT829, KT853 ja KT825; KT827 ja erinevaid väliseid stabiliseeritud reguleeritavaid toiteplokke.
                      Panin suuremat rõhku npn ja pnp võrdsematele mõõterežiimidele. Kõik mõõteriistad ja mõõtetakistid on ühised npn ja pnp transistoridele ning suure võimsusvaruga, osa koostatud lausa mitmest. Mõõtemääramatus on väike ja mõõdetavate voolu piirid jaotatud 6-ks, Ik ja Ib eraldi.
                      Eelmisel olid ühe ümberlüliti all.
                      viimati muutis kasutaja Scott; 06 m 2016, 02:05. Põhjus: järjestikpostitused kokku

                      Comment


                        #12
                        Vs: Võimendi transistoride lineaarsus

                        Esmalt postitatud radiotehnika35 poolt Vaata postitust
                        Isiklik suurim eelistatav bipolaaripaar pigem on MJL4281/MJL4302. Eksperimendi korras sai ühel PA võimul asendatud 2SA/2SC eelpoolmainitud just nendega, 6 paari MJL mahub täitsa 1,5kW sisse H klassi puhul, 2SA/2SC ilmselt ei elaks sama valu üle )
                        Siin tavaskeemis on nood väljundis ja hoiatussõnad sellised:
                        If there is a need to connect the load 8 Ohm power can be increased to + /-42V, in this case, we get the same 100W. It is strongly recommended not to increase the voltage more than 42V, or you can go without the output transistors

                        Mis selle MJL4281/MJL4302 isikliku eelistuse tingib?
                        Digital is like formaldehyde, first it kills the music, then it stores it forever.

                        Comment


                          #13
                          Vs: Võimendi transistoride lineaarsus

                          100 Watt High Quality Power Amplifier –pigem ikka kõige lihtsam võimendi ja aeglane skeem, mis kõlbab rohkem subwoofrile.

                          Puuduvad näiteks esimesel diffastmel E takistid mõlemal transistoril, nulli balansseerimine, voolupeegel. Teisel astmel Vt4 E takisti, voolugeneraator, nihkepinge transistoriga Vt5 paralleelne mahtuvus jne.

                          MJL4281A on 100°C ja Uke=5V lineaarne ainult 1A-ni ja toatemperatuuril 3A-ni.
                          20V puhul on muidugi parem. Pnp ja npn paistab olema tuttav X sõltuvus.
                          Sama on ka Toshiba graafikuid vaadates.

                          2SA/2SC ilmselt ei elaks sama valu üle .


                          Kui vaadata safe operating area graafikut ja võimsust, küllastust, siis MJL on selles osas parem.

                          viimati muutis kasutaja Svago; 05 m 2016, 18:58. Põhjus: lisa

                          Comment


                            #14
                            Vs: Võimendi transistoride lineaarsus

                            To Svago:see skeem on üks paljudest, mis nende eelistatud radiotehnika35 lõputransistoridega netis ringleb. Tänud analüüsi eest, kuid lõputransside eelistust see ei ava. Muutsid postitust, et transside siseelu avada, kuid lõppsõna jätaks radiotehnika35l-e. Ootan huviga.
                            Digital is like formaldehyde, first it kills the music, then it stores it forever.

                            Comment


                              #15
                              Vs: Võimendi transistoride lineaarsus

                              Voolugeneraatori näide (joon. 1.8).

                              https://www.st-andrews.ac.uk/~www_pa/Scots_Guide/audio/part1/page3.html

                              B ahelas on lisaks mõõtetakisti, mis peab olema võimalikult väike ja vastama U mõõtja tundlikkusele; Ie on määratud E takistiga R2. Stabilisaator peab tagama sama voolu ka min beeta korral.

                              Vanal mõõtjal on selleks 4A ja uuel 8A vooluga darlington. Releesid kasutan npn ja pnp eri juhtivuse pärast ning kuna töötab kuni 10A ühepoolse toiteplokiga.

                              Transistoride valik käib nii, et mõõdan suuremal hulgal vooluvõimendused üle mind huvitaval Ik.
                              Kui olen leidnud eri juhtivusega sarnased , siis mõõdan alles terves töödiapasoonis üle.
                              Mind ei huvita eriti, et kas transistori beeta on 97 või 94. Ikka rohkem, et eri juhtivusega transistori korral on beetad samasugused terves voolude diapasoonis ja näiteks võimendi korral ka võimalikult lineaarsed.
                              viimati muutis kasutaja Svago; 06 m 2016, 11:32. Põhjus: lisa

                              Comment

                              Working...
                              X