Radiotehnika U101 lõppvõimendi

[M.L]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Neid pistikuid ja kontakte on seal omajagu, kui CD pealt signaal võtta: (RCA->DIN5)->DIN5 sisendpesa -> võimuplaadi sisendklemm -> võimuplaadi väljundpistik -> relee kontaktid -> kõlarite ühendamise pistikud.

Neid toitejuhtmeid olen vaadanud. Mähise otstest tulevad lõppvõimu jaoks küll veidi jämedamad, aga see keskpunkti juhe on peenike.

[moi]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Need nõukogude pesad ja pistikud on eriti kehvad. Muidugi on ka tänapäeval olemas väga kehvasid pesi aga korralikud RCA pesad ja väljundklemmid tuleks ikka kasutusele võtta.

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Valmistasin endale jõulukingiks uue transistoride mõõtja. Nüüd saan korraga vaheldumisi mõõta kahte eri juhtivusega transistori ja võrrelda neid omavahel. Ik saab 6 diapasoonis muuta sujuvalt 200µA kuni 6,3A-ni. Lisaks on Uk võimalik muuta 0..90V-ni. (siiamaani kasutatud vanal oli Ik fikseeritud – 2mA: 20m; 0,2A ja 2A).

Mõõtsin ühest plommidega korras Radiotehnika U-101-s olnud lõputransistore. KT805AM olid võrdse vooluvõimendusega, KT837H (N) 20% erinevusega. Omavahel erinesid eri juhtivusega 2X !!!
Mõõtsin ka erinevate transistoride vooluvõimenduse lineaarsust. Nagu arvata võis – idanaabrite toodangus leidub igasuguseid, nii kaameleid kui kilpkonni. Iga partii on erinev ja vastavad graafikud erinevad tunduvalt käsiraamatus olevatest. Erineb ka eri tehaste toodang. Eri korpuste puhul on tihti erinev ka kristall ja eks tehnoloogia arenes ka 30 aastat tagasi.
Üllatas näiteks üks uuem partii KT805AM, mis olid praktiliselt lineaarse vooluvõimendusega
Ik= 100mA kuni 2A-ni (U-101 on 2tk. paralleelselt ja sobiksid sinna kül, sageduski 20MHzl). Seevastu KT837-st olid paremad vaid 2T837-d. Aga kahjuks KT805AM-ga hästi paari ei sobi.

Mõõtsin ka lääne transistore – näiteks pnp transistori BC556. Lineaarsus on hea Uke=5V, ja kõrgemal pingel halveneb.
Vene foorumites kiideti videovõimendite KT31057A pnp transistore, mis pidid seal ainult väga defitsiitsed olema. Vaadates jälle graafikuid, ei arvanud küll midagi head. Mõõtes ühte partiid, olid isegi lineaarsemad kui BC556, eriti head olid kui Uke oli 5V-st palju kõrgem. KT31057A on
Uke max = - 250V ja lineaarne Ik= 0,2…15mA juures.

Minu kooliaegses võimendi projektis (mille tegin füüsiliselt ka valmis) olid lõputransistorideks 2T908A – mõõtes 60MHz. Mul on mõned paarid veel alles 2T908A OC ja nende lineaarsus on hea 25°C juures kuni 10A-ni. Kahjuks polnud tollal head paarilist - pnp lõputransistori. See-eest oli võimendi esimeseks astmeks mõõtes üle 1GHz ühel kristallil ja metallkorpuses militaarne diffpaar.

Vene omadest tunduvadki lineaarsuse osas olema head kõrgepingelised (300V) videovõimendite KT940A, KT9115A transistorid - vähemalt need, mis mulle on sattunud.
Lõputransistoridest on head KT8101A ja KT8102A.
KT818GM; KT819GM; KT864A; KT865A ei ole eriti head lineaarsuse osas.
2T variandid on nagi ikka paremad.

U-101 on rahva seas nii populaarne, et lätlased võiksid lääne komponentidega retrovariandi teha.
Ilmselt ainult ostjaid poleks, kuna vana väsinud või rikkis võimendi maksab vähem kui uue toitetrafo

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Meenutasin 40 aastat tagasi koolis õpitud transistoride tootmise tehnoloogiat ja sellest parameetrite sõltuvust praktikas.
Mõõtsin korraga pnp ja npn transistoride paare. Olin need varem vana transimõõtjaga valinud Ik= 2A ja 0,2A või mõõtjavälise koormusega koos 10A toiteplokiga vastavalt transistori andmelehele, võimendi võimsusele. Nüüd mõõtsin uuega võimsamaid lõputransistore K - vooludel 50mA kuni 5A ja väiksemaid 5mA kuni 1A-ni. Tegin Al plaadi, kuhu sain mõlemad transistorid kinnitada ja kordamööda mõõta. Plaadi kiiremaks, kontrollitud kuumutamiseks panin keskele voolugeneraatori transistori, temperatuuri mõõtsin.

Nõukogudeaegsete võimendite KT818GM ja KT819GM valitud paarid erinesid omavahel põhiliselt suurematel vooludel kui 3A. Eespool mainitud Radiotehnika U-101 väljajoodetud eri tüüpi transistoride vooluvõimendused olid andmelehe 2A-st voolust väiksemal voolul (1A) siiski lähedased. Ma tean, et tehases ikka mõõdeti parameetreid. Ei saanud 100%-liselt välistada ka hilisemat transistoride vahetust remondil ja plommide järgitegemist.

Mõõtsin paljukiidetud lääne lõputransistoride (andmelehe 1A; 5V režiimil) valitud paare.
Nende paaridel oli X –efekt. Võrreldes oli ühe võimendus teisest ca 2X suurem väikestel vooludel ja sama palju väiksem suurematel vooludel. Vahe kasvas veelgi 80°C juures.
Eriti hull oli olukord lääne võimendite skeemides olevate BD139 ja BD140-ga. Ik=0,5A ja Uke =2V olid vooluvõimendused võrdsed. Väiksematel K vooludel olid võimendused väga erinevad ja seda isegi ühe partii puhul. Kahjuks ei olnud mõõta Philipsi omi, mis on andmetelt tunduvalt paremad.

Vene transistoridest olid sama partii terves Ik diapasoonis võrdsuse osas uskumatult head KT850A/KT851A ja KT8101A/KT8102A transistorid. Lääne omadest leidsin ka ühe hea vanematüübilise paari.

Vooluvõimenduse võrdset muutumist saab kõige paremini eelnevalt hinnata Ib - Ube graafikute võrdlusega. Mida väiksem on eri juhtivusega transistoridel erinevus– seda parem. Minu poolt mõõdetud lääne transistoride andmelehtedel need graafikud millegipärast puuduvad?
npn ja pnp transistoride paaride vooluvõimenduste sõltuvus sagedustest ja mahtuvused on eraldi teema.

[Matis]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

Olen u kümme u101'e lõppvõimu parandanud, hämaralt nagu meenuks et tavaliselt põles(id) lühisesse KT837'd mitte KT805'd. Kuigi Abo raamatu järgi peaks 837'e kollektori vool suurem olema.

[Svago]

Vs: Radiotehnika U101 lõppvõimendi

See on tõsi, et põhiliselt lähevad läbi KT837 transistorid.
KT837 Ik max =7,5A ja KT805 Ikmax=5A.
K voolus ei saa põhjus olla, kuna mõlemal on voolupiiramine, mis on tunduvalt alla Imax ja lisaks on 2 transistori paralleelselt.
Tavaliselt on ka KT626 haiget saanud või läbi.
KT961 on toatemperatuuril 12,5W. KT626 on toatemperatuuril 6,5W ja 85°C juures 4W.
Termokaitse peaks rakenduma 80°C juures.
KT805 on väga vana väljatöötlus ja oli algselt ümaras metallkorpuses. Vool oli ka 5A, kuid käsiraamatu graafikud on üle 9A. Hiljem toodeti väiksemal kristallil plastkorpusega varianti. Sellel oli ka algul palju probleeme võimendites – kippusid suurematel võimsustel läbi minema. Selle transistori tehnoloogiat täiustati ja viimased olid paremad. Algselt toodeti vaid A ja B varianti, mis erinesid üksnes Uke imp. poolest 160V ja 135V. Hiljem olid veel V ja I variant, erinesid küllastuselt ja I veel kõrgema pinge poolest.
KT837 tuli tunduvalt hiljem. Kasutati põhiliselt laiatarbeks. Algselt oli mõeldud militaarsetele pingemuunduritele. Selleks arendati eraldi 2T variant.
KT837 on väga palju erinevaid – 18 tk. erinevate parameetritega (A…F)
Kui ühel transistoril on niipalju erinevate parameetritega variante, siis näitab see tehnoloogia nõrkust – pole hästi kontrollitav. Laiatarbe komponentide arenduseks lihtsalt raha ei jätkunud ja olidki palju kehvemad.
Olen kasutanud ainult 2T837 ja nendega pole ühtegi probleemi olnud, ka rasketes tingimustes autoelektroonikas.