Teade

Collapse
No announcement yet.

Ressiiver vs. ise tehtud võimendi

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #31
    Vs: Re: Vs: Re: Vs: Ressiiver vs. ise tehtud võimendi

    Esmalt postitatud vuss poolt Vaata postitust
    Iseenesest muidugi pole kallis korraliku asja eest. Lihtsalt kogemuste ja oskuste pagas ei võimalda kindlalt lubada, et ostetud kola ka korralikult töötavaks võimuks suudan vormistada. See kogemus juba on, et asjad ei pruugi teinekord lihtsad olla. Selge ka see, et koonerdades kvaliteeti väga välja ei pigista.

    No aga leia keegi kel asjaga pikemaajaline kokkupuude ja ehk keegi paneb kokku.
    *Takistite triibukoodi tunned?
    *Kondekate mahtuvusi oskad lugeda neilt?
    *Transistori juhtivustüübil ja markeeringutel teed vahet?
    *Skeemis saad aru kus-mis jupp on?
    *Toite polaarsustele (+ - ja maa) saad pihta, et mis ja milleks?
    *Kolbi õigest otsast hoida oskad või läheb veel vahest segamini ?

    Noh?
    Kui need asjad on selged siis ei ole küll muud ohtu kui, et mõni jupp on mittekorrasolev.
    -superradical-

    Comment


      #32
      Vs: Ressiiver vs. ise tehtud võimendi

      Kõigepealt tänan kõiki kes viitsid aidata ja nõu anda

      Peale pikki tunde uurides, lugedes ja arvutades leidsin enda ja rahakoti vahel kompromissi.

      hetkel idee siis järgmine:
      teeks võimu ikkagi LM3886 baasil.
      näiteks kloonida seda projekti: http://www.shine7.com/audio/pa100.htm

      nüüd tulevad aga küsimused:
      1. kuna AN-1192 datasheedi järgi on võimalik LM3886 ühendada nii paralleelselt, kui ka kaks kivi sillata.

      PA100 skeemi puhul on 100w 4ohm korral.
      BR100 skeemi puhul on 100w 8ohm korral.
      Kuna tegu on Visaton Starletitega (100w @ 8ohm)

      siis peaks kasutama BR100 skeemi?

      2. kui skeemi muudan, kas toiteosa PA100 ja BR100 puhul jääks samaks?

      3. kui keegi viitsiks antud lingi toiteskeemi uurida, seal on kasutatud voltage regulatoritena "mur860", kuid selle hind on päris krõbe, ehk oleks võimalik asendada mõne odavamaga?

      4. kui ressiiveri võimu vastu välja vahetan, siis jääb piduriks läpaka helikaart. Oskate mõnda DAC-i soovitada? hinnapiiriks kuskil 50€, võib ka kit olla.

      Comment


        #33
        Vs: Ressiiver vs. ise tehtud võimendi

        kurat, nüüd uurisin, et LM4702 baasil võimendi tuleks hinnaklassilt samasse auku.

        Kumba rohkem soovitate?
        Segaseks jääb ka AN-1490 datasheedil toiteosa, lihtsalt trafot ju külge ei ühenda?

        Comment


          #34
          Vs: Ressiiver vs. ise tehtud võimendi

          50 jääb kardetavasti väheks, et head tulemust saada. Ma olen pigem seda meelt, et võimendi kvaliteediklassiga dac maksab võimendist rohkem, seda nii hinnaskaala madalas kui kõrges otsas asjade puhul. Selle eest saad vist kätte 2 kitti: http://www.diyforums.org/BantamDAC/B...ACoverview.php või http://www.diyforums.org/GrubDAC/GrubDACproto.php , ise kumbagi kuulnud pole. Natuke juurde pannes saad ka valmis Fiio E7 (http://www.dealextreme.com/p/fiio-e7...er-black-34383), mis kah just high end ei ole, aga paha ka otseselt mitte. Mul on selline töö juures klappe toitmas.
          Toidan trolle!

          Comment


            #35
            Vs: Ressiiver vs. ise tehtud võimendi

            Esmalt postitatud Taavi133 poolt Vaata postitust
            kurat, nüüd uurisin, et LM4702 baasil võimendi tuleks hinnaklassilt samasse auku.

            Kumba rohkem soovitate?
            LM4702 on LM3886 üle aga kipub minema kallimaks (ehk mu kiri - see oli minu kalkulatsioon kui kõik asjad peab ostma ja sel juhul näeb lõpptulemus ka hääle tegemise kõrval kena välja). Kindlasti saab odavamalt kui otsida korpuse jaoks materjali näit. metallijäätmeid ostvatest firmadest (vahel sealt võib leida häid tükke ja odavalt) - ei pea tervet lehte al. plekki ostma, trafo kah leiaks võibolla kusagilt...noh, mõne seadme lammutamisel võib tekkida neid aeg-ajalt, radikatega sama lugu - isegi paar korralikumat prosejahutit (in-box) sobiks kasutada kui vent maha võtta ei riiva nii silma kah...


            Esmalt postitatud Taavi133 poolt Vaata postitust
            Segaseks jääb ka AN-1490 datasheedil toiteosa, lihtsalt trafot ju külge ei ühenda?
            Nagu kirjutasin - kaks trafot lihtsalt, kumbki ühe sekundaarmähisega, võib kasutada edukalt ka üht trafot mil kaks sekundaari - no problem.

            E: MUR860 on muidu kiiretoimeline alaldusdiood - ei midagi erilist... Uuri, oli vist MUR1540 näit - need ei ole eriti kallid ja saab kasutada küll, ma muidugi ei vaadanud hetkel MUR860 hinda aga viimati oli alla 1€/tk...
            samas ei ole see kiiretoimeline dioodsild oluline - korralik 35A sild sinna ja asi ants - helis küll kõrvaga vahet ei tee. maksab niisugune sild 2-3€ ja tarvis vaid üks - või 2 kui kummalgi kanalil oma toide (seda juttu siis LM3886 kohta).
            Ilmselt mõtlesid siiski LT1083 pingeregulaatoreid? Unusta need - see stabiliseeritud toide ei ole hea - mõõduka mahtuvusega kondekapaar ja korraliku võimsusega toitetrafo ning see regulaator kaotab mõtte - seda kaotab ta tegelikult juba mõttes - võimendi ja kogu ahela kasutegur langeb samuti - see ei anna skeemile midagi juurde.
            Aga vaata plaastri posti - tee algatuseks see valmis - ma usun, et ei pea pettuma kui korralikult teed ja õigetest juppidest - mina üllatusin selles ca. 2a tagasi kui tegin selle võimu omale - nii väikese raha eest ei ole ju võimalik midagi niisugust saada - oli reaalselt esimene mõte...

            Kui tahad seda proovida ja plaadiga näit. hätta jääd siis vajadusel leidub mõni niisugune plaadike mille võin mõistliku hinnaga ära anda.
            viimati muutis kasutaja radiotehnika35; 08 m 2011, 17:54.
            -superradical-

            Comment


              #36
              Vs: Ressiiver vs. ise tehtud võimendi

              Miks stabilisaator paha on? On mõni konstruktsioon proovitud või hi-end reklaami ohver?
              Pole sellel midagi halba. Väljundtakistus on stabikal praktiliselt 0 oomi, mis teeb sellest praktilise ideaalse toiteallika.

              Comment


                #37
                Vs: Ressiiver vs. ise tehtud võimendi

                Siin pildid minu "sakslasest" http://album.ee/album/286175/50270785
                ootab korpusesse paigutamist.

                Gljuk, sa võiksid ka pilte näidata enda võimendist, oleks huvitav vaadata.

                Comment


                  #38
                  Esmalt postitatud gljuk poolt Vaata postitust
                  Miks stabilisaator paha on? On mõni konstruktsioon proovitud või hi-end reklaami ohver?
                  Pole sellel midagi halba. Väljundtakistus on stabikal praktiliselt 0 oomi, mis teeb sellest praktilise ideaalse toiteallika.

                  Milline on "praktiliselt 0" reaalselt, arvulises suuruses väljendatuna?
                  Sellele paraku kiputakse vihjama, et "praktiliselt 0" (antud juhul on see ideaalne selgitus tootja poolt) kuid üldiselt paraku ei räägita mitte kunagi kas see on 0,000..R või on see hoopis 0,995R.
                  Vaata näit. suurte, ütleme 22000uF või 27000uF kondekate ESR-i. Kombineeri nüüd sama näitajat normaalse trafoga, niisugusega mille tootmisel on lähtutud sellest, et näit. kui ikka peab olema võimalik kasutada sekundaarmähisest 300VA läbi lasta vabalt, ilma sulmata, vaata ja kalkuleeri niisuguse korralikuma trafo (mis ei pruugi sugugi olla Hi-End) sekundaarmähiste takistust.

                  Oli üks kuradima hea lugemine, nagu aru saan siis venekeelne kirjandus ei valmistaks probleemi? Aga lugemisvara oli just praktilisest poolest võimendite toitmisel ja toiteallikatel (selle teemaga oli tulnud välja üks tänapäevane vene tuntumate konstruktsioonide autor). Pikad arvutused olid ja, et mis on milleks - pitsitasin ümberkaudseid kõvasti, et seda materjali saaks arusaadavamaks ja osa sai isegi paberile kirja, ei kujuta enam ette, et kas leiaksin selle veel, aastad mil see ilmus jääks ehk u. 1999-2003 vahele (ei ole enam meeles).
                  Sel teemal pm. võib jääda vaidlema, võib jääda uskuma (või ka mitte), et see stabilisaator ei ole seal hea või vastupidist - tuleks mõõta väljundi voolutarve igal ajahetkel ja kui nüüd see stabikas jääb seal jalgu (mõnel juhul kui ülilühikesteks hetkedeks on ta võimetu niisugust voolu läbi laskma mida lõppastme transid vajavad) siis ei ole enam edasi millestki rääkida - võin küll garanteerida, et midagi täiesti kindlasti ei lähe heliliselt halvemaks kui see tükk sealt välja jätta - eks ta ole rohkem uskumuse asi, nagu ka see kiiretoimeliste shottkidioodide kasutamine alaldis.
                  Ühel kasutajal oli siin ilus rida, apraku seda ei ole siiamaani Narvas asuvast EE peakorterist tehtud - seega kas kogu Hi-Fi või Hi-End tuleb unustada või kujutame ette, et lisapudinaid kuhugile vahele toppides meil see ikkagi on...?

                  To: Rom - täitsa korralik töö, juba enamvähem nii nagu peab - ainus koht kus natuke virisema kipuks on takistite paigutus .
                  Üldiselt aga ei ole muud lisada kui, et võtke eeskujuks - kui kest ümber on siis näeks niisugune tükk täitsa äge välja ja oleks ka oma ülesannete kõrgusel.
                  Radikad võivad natuke tagasihoidlikuks jääda kui pikemaaegselt suuremal võimsusel töötab aga seda muidugi saab iga tegija ise ette näha.
                  Mis muidu toiteks läheb? Millise pingega toiteallikas?
                  viimati muutis kasutaja Scott; 08 m 2011, 22:20. Põhjus: kokku
                  -superradical-

                  Comment


                    #39
                    Vs: Ressiiver vs. ise tehtud võimendi

                    Kui odavusest rääkida, siis mingisuguse referentshinna saaks sellelt lehelt.
                    Enam odavamalt vist on raske midagi valmis teha kui just lauasahtlist leitud asjadest seda võimu kokku ei pane. Valikut jagub sel müüjal igale maitsele, nii võime kui DAC'e.

                    Comment


                      #40
                      Vs: Ressiiver vs. ise tehtud võimendi

                      Väljundtakistus on sinna 0.01 ... 0.1 Oomi. Kui skeemi vaadata, siis on peale stabikaid veel 7500 uF mahtuvust, mis peaks voolu piigid leevendada.
                      Kui vaadelda toiteskeemi millest Teie rääkisite, siis tuleb valida Low ESR kondekad (hind?), "normaalne" trafo (hind?), mida pole tegelt kuskilt võtta, siis kõik müüdavad trafod ei ole võimenditele mõeldud, vaid tehtud väikse keerude arvuga. Tuleb tellida... Ühesõnaga on palju nõudmisi, ning et neid täita tuleb palju raha maksta. Stabikad on odavamad
                      Aga jah, nüüd saan aru, et Te ise pole stabikatega katseid teinud, vaid tarka artikli lugenud. Võimsamatesse skeemidesse ei tasu jah, neid panda, ei kannata sellist voolu. LM3886 skeemis miks mitte? Mind küll midagi ei sega. Väga stabiilne pinge väljundis.

                      Comment


                        #41
                        Vs: Ressiiver vs. ise tehtud võimendi

                        Esmalt postitatud radiotehnika35 poolt Vaata postitust
                        To: Rom - täitsa korralik töö, juba enamvähem nii nagu peab - ainus koht kus natuke virisema kipuks on takistite paigutus .
                        Üldiselt aga ei ole muud lisada kui, et võtke eeskujuks - kui kest ümber on siis näeks niisugune tükk täitsa äge välja ja oleks ka oma ülesannete kõrgusel.
                        Radikad võivad natuke tagasihoidlikuks jääda kui pikemaaegselt suuremal võimsusel töötab aga seda muidugi saab iga tegija ise ette näha.
                        Mis muidu toiteks läheb? Millise pingega toiteallikas?
                        Eks ma hoole ja armastusega tegin
                        Radikad täitsa parajad, jõudevool veidi üle 200mA ja radikad ei lähe tuliseks, muusikasignaaliga max. lähedal samuti saavad jahutamisega hakkama, ega radikas ei peagi külm olema. Toitepinge tuleb kuskil 40-46 voldi vahele, toide klassikaline toroid + 2 x 20 000uF kanali kohta, selline on hetke plaan.
                        viimati muutis kasutaja Rom; 09 m 2011, 14:43.

                        Comment


                          #42
                          Vs: Ressiiver vs. ise tehtud võimendi

                          Esmalt postitatud gljuk poolt Vaata postitust
                          Väljundtakistus on sinna 0.01 ... 0.1 Oomi. Kui skeemi vaadata, siis on peale stabikaid veel 7500 uF mahtuvust, mis peaks voolu piigid leevendada.
                          Mis sagedusel, või on see alalisvoolu väljundtakistus?

                          Comment


                            #43
                            Vs: Ressiiver vs. ise tehtud võimendi

                            Esmalt postitatud gljuk poolt Vaata postitust
                            Väljundtakistus on sinna 0.01 ... 0.1 Oomi. Kui skeemi vaadata, siis on peale stabikaid veel 7500 uF mahtuvust, mis peaks voolu piigid leevendada.
                            Kui vaadelda toiteskeemi millest Teie rääkisite, siis tuleb valida Low ESR kondekad (hind?), "normaalne" trafo (hind?), mida pole tegelt kuskilt võtta, siis kõik müüdavad trafod ei ole võimenditele mõeldud, vaid tehtud väikse keerude arvuga. Tuleb tellida... Ühesõnaga on palju nõudmisi, ning et neid täita tuleb palju raha maksta. Stabikad on odavamad
                            Aga jah, nüüd saan aru, et Te ise pole stabikatega katseid teinud, vaid tarka artikli lugenud. Võimsamatesse skeemidesse ei tasu jah, neid panda, ei kannata sellist voolu. LM3886 skeemis miks mitte? Mind küll midagi ei sega. Väga stabiilne pinge väljundis.

                            Jõrisen edasi. Antud juhul tõesti maitse asi (ei ole siin midagi, et kukk ütles ja nokkis edasi... vms. jama juttu!!!), kes tahab ja usub kusagil saitidel nähtud kullatud radadega trükkplaate, pidades neid ülijuhtivaiks [vaatamata sellele, et hõbe on parima juhtivusega], usub toite stabiliseerimisse, pidades seda ainsaks Hi-End lähenemiseks jne, need on individuaalsed uskumused, ega keelata ju ei saa ja reklaamil on suur mõju, kui ikka suudetakse pehmeks rääkida siis ei oma tähtsust. Isiklikult ei keela kah aga argumenteerimata väidetega ei tule ka ümber lükkama minu isiklikku arvamust (olen erinev, mind antud reklaam ei peta!).

                            Vastus küsimusele: kas olen teinud?
                            Ei ole ja ei tee kah sest füüsiliselt on tõestatud, et helipilt paremaks ei muutu.
                            Tean, väidad vastupidist - aga väida, ma ei saa ega tahagi seda arvamust keelata.
                            Nii, nüüd on ainult küsimus, et mis siis helipildis Sinu jaoks drastilise muutuse esile kutsus? Bass muutus 0.000001Hz madalamaks? Mul sitad kõrvad - ei märkagi ilmselt seda muutust ja samas - mind see ei huvitakski.
                            Või muutus mõnes konkreetses loos midagi natuke mis Sulle rohkem meeldima hakkas võrreldes ilma stabilisaatorita?
                            Saan aru, jällegi - mulle ei pruugi see meeldida ja üks mis füüsikaliselt kindel, et üldisi, standardiseeritud heliparameetreid see stabilisaator seal ei muuda ega saagi muuta.

                            Veel enam, ideaalne toiteallikas või mitte - mõnel juhul võib selles tõeterakegi peituda kuid mis asi on siiski toiteallikas, see osa mis tekitab (antud juhul muundab?) elektri sobiva pingega vooluks?
                            Siiski on selleks antud juhul trafo, OK, võib kasutada ju akutoidet kui eriti hulluks minna kuid kas antud võimu puhul oleks see tuntav samm Hi-End ini? Akude laadimine jne - mõnejaoks omaette elamus, las olla - inimesel peab olema väljund.
                            Nüüd veel - kui siiski jääme selle trafo juurde (vaatamata sellele, et ta ei ole ideaalne), impulsstoide on veelvähem ideaalne antud juhul - seda me ju ei taha samuti. Nii OK, on meil see trafo oma takistusega, on meil selle järel dioodid (alaldussild?) oma heade-ja vigadega, ning seejärel on meil VEEL stabikas - oma teatava takistusega ja veel oma heade ning ka hädaliste pooltega - stabikas ainuüksi ju vajalikku elektrienergiat ei tooda - muunda.
                            Kuidas saab rääkida, et trafoga on toide viletsam, et trafol on suurem takistus kui on stabikal? Ilma trafota ei ole see stabikas nagunii millekski võimaline - ilma sisendpingeta ei tule ka väljundist midagi, samal ajal ei toimi see stabikas kondensaatorina, et annab ka selle vooluosa mida ta reaalses elus paraku ei suuda.
                            Jne... igaljuhul mõningast mõtlemist, kirjandi kujul.
                            Aga selle viimase osa peale tasuks mõtelda.

                            Siinjuures on see stabilisaatorit puudutav teema minupoolt lõppenud - veelkord rõhutan, et minu jaoks ei ole sel stabilisaatoril seal mingit väärtust. Jah, hind - korralik trafo on kallis, kondekad samuti. trafosid mähin ise, ei kurda - raske ta on sõrmedele jne aga tehtud kulutuste võrdlusel eest ei leia kauplusest konkureerida suutvat nagunii.
                            Hind on üldse suhteline asi. Üldiselt ma vannun siin tulist kurja ja mõtlen alati kaasa kui keegi tuleb lagedale mõttega - "oleks tarvis ehitada võim a la. 20€ eest" - püüan niipalju kui võimalik, kaasa mõtelda, kirun ka siinseid juppide hindu- kui alet ei tehta isegi küsimise peale siis enne mõistlik paar päeva oodata ja osta vajaminev kordades odavamalt, ega pugema küll kellelegi ei hakka, et midagi odavamalt saada. Kaupmeeste vaba valik.
                            Samas, omale tehes ma võin ju kulutada 1000...2000...3000 või ka rohkem, krooni, eurot - mis vahet sel on, siis ei ole see kallis - isiklikult teeks seda ju pikemat aega ja kulutused jaguneks selle aja peale, poest näit. ei anna keegi 3000€ maksvat võimu kätte - ok, laenuga saab kuid kõik ei taha laenu võtta, on inimesi kes seda ei saagi ja seegi ei pruugi olla alati seotud sellega, et kui laenu ei saa siis ei suudagi lubada, et "milleks raibe unistab üldse..." - alati ei ole asi nii - see on mõnel juhul ka maailmavaateline küsimus, sel teemal aga peaks pöörduma Varia rubriiki.
                            Põhimõte on see, et ehita kuikallis tahes, peamine on püüda näha seda iga konkreetse juhtumi puhul konkreetse tegija silmade läbi - ei saa maha matta kellegi ideed pelgalt seepärast, et ta ei taha kallilt ehitada, ei saa maha matta seepärast, et ta ei taha stabilisaatoriga - need on subjektiivsed arvamused, igale oma .

                            Ja nüüd uurisin ka LT1083 hinda - ligi 25€/tk - ei oskagi midagi enam ütelda kui, et üle mõistuse!
                            Kui see ca. 50€ kulutada trafo+kondekad (paremate saamiseks) siis ma ei teagi...saab ju küll.
                            27000uF/50V konded , piisavalt madala ESRga saab siit: http://search.digikey.com/scripts/Dk...me=565-3324-ND , meil maksab üks 10000uF samapalju...
                            Igaljuhul seal hinnad mõistlikud - ehita või individuaalne toide kummalegi kanalile, kui ainult trafosid jätkub .

                            Et asi ausam oleks siis kes ikka tahab stabikaid ka siis neidki saab odavamalt:

                            Oleks siin ehitajaid rohkem siis ju saaks teha grupitellimuse - seal igasugu nänni. Läheb küll tollimaks juurde aga eraisik saab deklareerida ise ja keegi ikka viitsiks asjaga tegeleda. Mõne aja pärast ehk oleks sealt omalgi soov mõningaid asju soetada.
                            viimati muutis kasutaja radiotehnika35; 09 m 2011, 17:34.
                            -superradical-

                            Comment

                            Working...
                            X