Estonia UM010 tranistorid

[Jyrka]

Proovin läheneda teisest otsast. Oletame et mõõdad ainult npn transse, siis näeks skeem välja Abo Raadiolülitustes
joonis 2.11.b ilma kondeta. Rb oleks 1mA baasivoolu jaoks
5000 oomi, Rc moodustuks järjestikusest ampermeetrist ja
kaitsest, transiks KT807,KT815.Toite (5V) + otsa külge
Rb ja Rc(ampermeetri + ), toite - emitteri külge .Mul toite
sisselülimiseks nupplüliti (uksekell). Kui näiteks
ampermeetri näiduks 50mA siis beeta ~50.Võimsamate transside mõõtmiseks tuleb suurendada baasivoolu, selleks
baasiahelasse ümberlüliti ja teine Rb 1666 oomi.
Selleks, et mõõta PNP transse peab saama kiiresti ja
korraga ümber lülida ampermeetri ja toite otsad.
Ehk sai selgemaks.

[ulpa100]

tänud,mässan juba värgiga.

[ulpa100]

kui lähedased need beetad peaksid olema,sõbral sai priboor valmis ,minul veel pooleli,saaks homme katsetada.ütleme et üks transs on mingi 125 ja teine mingi 150,kas se sobiks paari,või kuidas???võibolla keegi viitsiks seletada,tänud ette siis.

[Jyrka]

kui lähedased need beetad peaksid olema,sõbral sai priboor valmis ,minul veel pooleli,saaks homme katsetada.ütleme et üks transs on mingi 125 ja teine mingi 150,kas se sobiks paari,või kuidas???võibolla keegi viitsiks seletada,tänud ette siis.

Enamikesse kohtadesse sobib, vahe 20%. Kuhu mis läheb.

[ulpa100]

sain siis värgiga ühelepoole,tegin mõõtmised:
KT 818 GM -255 1.paar
KT 819 GM -285
KT 961 V - 90 2.paar
KT 626 V - 20
KT 632 -102 3.paar
KT 630 - 75

KT 632 -126 4.paar
KT 630 -210
kui 20% võtta,siis mõni vist ei sobi paari.võibolla keegi viitsib seletada.tänud ette.
asi muide selline et ei saa ühe kanali 0 paika.tuleb välja
nimelt 0,9 v.

[Rom]

Tegelikult sul viga muus mitte transistorites. Nulli saab alati kätte olenematta transistorite paari h21 sobivusest.
Kindlasti vali nad paaridesse aga kui nulli ei õnnestu saavutada väljundis siis otsi viga mujalt.


Oot, räägi lähemalt sellest 0,9Voldist kas reguleerimisele ikka allub, või kuidas ta käitub? Kas keerasid ikka õigest kohast?

[ulpa100]

asi nii et ,keeran trimmerist 0 paika,nagu fikseerib ,ja siis vaikselt tõuseb kuni 1 voldini.
mässasin terve öö,kontrollisin dioodid ka ära,need korras.
arvasin et mõni võib jamada.enam ei tea,mõistus otsas.lasin kontroll totskad ka üle võrdlesin teise kanaliga,ühes punktis nagu pinge 2v suurem,seal kt 632 ja 630 juures.
enam ei mäleta,pea nii sassis, kas ühel kanalil oli 12,2,
teine näitas 14,4 v(vigane kanal).võibolla panen puusse,
homme mõõdan uuesti üle.
trimmeri võib täitsa maha ka keerata,ei mõika üldse,ikka vaikselt ujub 1 voldini.

[Rom]

Igaksjuhuks mxxda ara kas vximendi sisendis ka pinge ujub. Nimelt mul oli ka yks juhus, et ei leidnud viga ja mxistus oli juba otsas, kuid rahulikult asja labi mxeldes leidsin siiski yles ja vea pxhjustajaks oli plaat, kus sisend pistik asub.

[ulpa100]

parandan veits:kui trimmeri maha keeran siis jääb 0,5 v
peal pidama,vaatasin seda plokki ka,seal pinge ei uju,igaksjuhuks mõõtsin dioodid ka ära,paistsid korras olema,lasin signaali ka sisse,funkab.võiks ju nii jätta,aga
valjukast on kahju. :-/

[humax]

ainult eelvõim UM ei ole.

[humax]

võta ikkagi 818-819. kui oleks need lõpus olnud oleks võim mänginud . katsu ikkagi valida ka, kui võimalus on, kuid olen ka karbist esimesed rebinud ja käivad juba mitu aastat, ja kui vahetad pane pastaga sisse,seal on tehnoloogiline jama kui radika põhi oleks paksem on soojuse ärajuhtimine effektiivsem ja ei tekiks termilist läbilõõki transis,  kui kasutatakse õige koormusega torusid siis on see võimalus väiksem. samuti kipub see pihkulöömise pasta aja jooksul kuivama ja jahutus pole nii efektiivne.Väga palju olemeb sellest, millist koormust lõpp saab.Peale remonti ära torusid järgi pane pane ekivalent takk ja mõõda kui suur on alalise komponent, siis kui midagi ei klapi jäävad valjukad terveks on olnud varjant, kus kaitse ei rakandunud ja torudest tuli ampri lõhna.