Teade

Collapse
No announcement yet.

Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

    Esmalt postitatud LonelyWalker poolt Vaata postitust
    ...
    Oskab keegi õpetada, kuidas Oomipoes saadaolevatest materjalidest balun 4:1 kokku keerata?
    ;Kui eestikeele tehnilist sõnavara kasutada, siis selle "balun" jublaka nimetus on sobitustrafo. Ja seda pean ütlema mina, kes raadiotehnikat pole eesti keeles õppinud. Piinlik on pidevalt lugeda kolme-neljatähelisi lühendeid ja muud soga, millest üheselt mõistetavat kokkuleppeid pole!
    viimati muutis kasutaja Scott; 05 m 2016, 21:58. Põhjus: ei pea kõike täielikult tsiteerima

    Comment


      #17
      Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

      Balun on ingliskeelne akronüüm sõnadest balanced/unbalanced ja seletab asja sisu väga täpselt. Sobitustrafode variante on tuhandeid, seega peaks täpsustama, et siinkohal on tegemist sümmeetrilise toiteliini ebasümmeetriliseks toiteliiniks ümbermuundava sobitustrafoga. Selle "piinlikkuse-loogika" järgi peaks eesti keele tehnilisest sõnavarast välja viskama ka sõna "fiider" ja kasutama selle asemel hoopis "toiteliini". Elu on näidanud, et tee tehakse lõpuks ikka sinna, kuhu inimesed on jalgraja juba sisse tallanud.

      Comment


        #18
        Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

        Esmalt postitatud LonelyWalker poolt Vaata postitust
        Balun on ingliskeelne akronüüm sõnadest balanced/unbalanced ja seletab asja sisu väga täpselt. Sobitustrafode variante on tuhandeid, seega peaks täpsustama, ... Elu on näidanud, et tee tehakse lõpuks ikka sinna, kuhu inimesed on jalgraja juba sisse tallanud.
        Tere! Nii enesekeskse ja enesekindla inimesega ma vaidlema ei hakka! Pole mõtet "Jupijumalaga" vaielda, ei vaidle ega hakkagi vaidlema. Paar küsimust ainult! Mis on ja mida teeb niinimetatud "U aas" ja kas ta on pööratav? Miks kasutatakse sobitustrafot ja kas seda on võimalik vältida? Milles võidame, milles kaotame?

        Soovitus ainult edaspidiseks eluks. Kui oled nendele küsimusele vastuse leidnud, siis võid otsida infot ka pilu- ja pindantennide kohta ning teha üldistusi, kui oled selgeks teinud endale lainete liitumise ja lahutumise sõlmpunktid ruumis! Millistele seadustele allub elektromagnetväli, mis oma olemuselt on kahene?
        Edu elektromagnetvälja süvauuringutes. Milleski võidame, millesk, kaotame. Üldjuhul võit makstakse kinni energiaga, s.o rahaga harilikus elus, sest energia jäävuse seadus kehtib. Imeantenne pole ja kõik allub elektrodünaamika seadustele! Muidugi, kahjuks-õnneks, kõiki neid seadusi veel ei teata! Õnneks seepärast, et praktiliselt kõiki teaduse saavutusi on siiani esmalt kasutatud endasarnaste mahanottimiseks!

        RA
        viimati muutis kasutaja Scott; 07 m 2016, 04:30. Põhjus: järjestikpostitused kokku

        Comment


          #19
          Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

          Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
          Näiteks U-aasa pikkus L:
          L = (150/ f) x V.
          V on lühendustegur ja sõltub kaablist = 0,66..0,77
          V sõltub lisaks ka sagedusest. Antennide mõõtmete puhul tulevad mängu veel paranduskoefitsiendid, mis sõltuvad sagedusest ja elementide läbimõõdust.
          See V on vist signaali levimise kiirus kaablis võrreldes valguse kiirusega?

          Comment


            #20
            Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

            Järgmine makett kokku pandud - 4-korruseline vuntsidega liblikas, vuntsid fraktaalideks murtud (P1), balun, 1nF keraamiline lahtisidestuskondekas, LTE filter, fiiderist toidetav antennivõimendi (24 db), 10 pikenduskaabel, digibox, telekas. Ja ma muidugi tegin ta Espoo K32 järgi, mida ma ikka ei näe.

            Esialgne võidurõõm tehtud tööst päädis kirumisega raisatud ajast. Esiteks, uuele antennile ei sobinud vana asukoht, tuli nihutada 30 cm tahapoole ja tõsta lae alla (võimalik, et ka eelmine makett toimiks lae all normaalselt). See majakarp varjestab hullemini kui pommivarjend. Tallinna E28 tuli öösel katsetamise alguses kõik puhtalt läbi - signaal 89, kvaliteet 13-39, E30 toimib tõrgeteta - signaal 90, kvaliteet 39-49, Espoo K32 ei tule üldse, Espoo K26 tuleb osaliselt (TV5 ja 6 kord tulevad, kord ei tule), Espoo K44 tuleb stabiilselt, ehkki signaal on 89 ja kvaliteet 0-13, sama K46.

            Süsteem on ebastabiilne ja põhjust ei tea (üks võimalus, et odav hiina keraamiline, mis mul vana koli seest võtta oli, lekib ja lülitab digiboxi fiideri toite välja (sinna on lühisekaitse sisse ehitatud). Stabiilselt tulevad Eesti TV3 ja Soome MTV3, ülejäänud kanalid on oraste peal, pooled Soome kanalid on nüüd püüdmatud. Eriti hull on E28. Kui näiteks ETV peale minna, siis telekas ütleb, et signaali ei ole, antennilokaator näitab signaal 0, kvaliteet 0. Tagasi TV3 ja signaal on, tagasi ETV ja signaali ei ole. Siis kui loksutada või kruttida esimest F-pistikut (kaablist LTE filtrisse), siis mõnikord hakkab E28 tööle - signaal 89, kvaliteet 0-13.

            Ei meeldi mulle see baluni värk, U-aas ja kaabel on tegijad. Vene ajal sai kaablist 1/4 λ sobitusahelaga YLE1 ja YLE2 yagid masti otsas ühte kaablisse kokku liidetud ja toimis kadudeta. Nüüd aga mõtle ennast halliks, kuidas telekast normaalne pilt kätte saada.

            Comment


              #21
              Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

              Esmalt postitatud moi poolt Vaata postitust
              See V on vist signaali levimise kiirus kaablis võrreldes valguse kiirusega?
              Mul on see valem saksakeelsest Spindleri antenniraamatust (Antennen) . Vk on Verkürzungsfaktor (tõlkes lühendus faktor või -tegur).
              Tema väärtus sõltub kaabli tüübist – 0,66 on täisdielektrikiga kabel ja 0,77 vahu tüüpi dielektrik.
              On ka sagedussõltuvuse 2 graafikut eri piirkondades - lk.284.

              Esmalt postitatud LonelyWalker poolt Vaata postitust
              Ei meeldi mulle see baluni värk, U-aas ja kaabel on tegijad. Vene ajal sai kaablist 1/4 λ sobitusahelaga YLE1 ja YLE2 yagid masti otsas ühte kaablisse kokku liidetud ja toimis kadudeta. Nüüd aga mõtle ennast halliks, kuidas telekast normaalne pilt kätte saada.
              Praegused kanalid on ju väga laias sageduste alas. Lisaks muudetakse neid ka vahel. Seda tüüpi antenn ei ole laias ribas kunagi võimenduse osas ühtlane. Esinevad tugevad max ja min. Kõlbab rohkem mobiilitehnikale. See on muidugi minu arvamus, maitseasi

              Ei ole nende 300/75 sobitustrafodega kunagi probleeme olnud, 400 ferriitrõngast on veel vaid mõni karbis alles. Ka tuttavatele on võimalusi valmistamiseks pakutud, pole keegi siiani kirunud.

              Kollektiivantennide puhul oli küll probleeme – vesi oli karbis ja traadid läbi roostetanud.
              viimati muutis kasutaja Scott; 07 m 2016, 04:34. Põhjus: järjestikpostitused kokku (kasuta multiquote nuppu mitme postituse tsiteerimisel)

              Comment


                #22
                Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

                Balun läks ajaloo kolikambrisse ja asemele tuli U-aas (kuna kaablil RG6/U on 53 pF/m, siis lühendusteguriga 1,2). Yes!

                Espoo K32 - YLE1 signaal 91, kvaliteet 44, YLE2 signaal 91, kvaliteet 45.
                Espoo K44 - MTV3 signaal 90, kvaliteet 0 (pilt stabiilne), Nelonen signaal 90, kvaliteet 0 (stabiilne), Sub signaal 90, kvaliteet 0 (stabiilne), Liv signaal 90, kvaliteet 0, jne.
                Tallinn E30 - TV3 signaal 91, kvaliteet 48, France 45 signaal 91, kvaliteet 45, jne
                Tallinn E28 - digibox ei leia kanaleid üles, signaali ei ole.
                Espoo K26 - signaal on piiripealne (kord on, kord ei ole).

                Traat lõppes otsa, seepärast on makett ilma reflektorita. Katseks tõstsin ühe fooliumiga kaetud papitahvli antenni selja taha ja Espoo K44 signaali kvaliteet hüppas 0st 45ni.

                Tallinn E28 jääb antenni suunast välja, ilmselt tuleb eraldi antenn teha ja otse masti peale suunata ning samasse kaablisse liita. Peab mõtlema. Aga see uus fraktaal näeb ikka jube seksikas välja.

                Comment


                  #23
                  Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

                  Esmalt postitatud Svago poolt
                  Praegused kanalid on ju väga laias sageduste alas. Lisaks muudetakse neid ka vahel. Seda tüüpi antenn ei ole laias ribas kunagi võimenduse osas ühtlane. Esinevad tugevad max ja min. Kõlbab rohkem mobiilitehnikale. See on muidugi minu arvamus, maitseasi

                  Ei ole nende 300/75 sobitustrafodega kunagi probleeme olnud, 400 ferriitrõngast on veel vaid mõni karbis alles. Ka tuttavatele on võimalusi valmistamiseks pakutud, pole keegi siiani kirunud.

                  Kollektiivantennide puhul oli küll probleeme – vesi oli karbis ja traadid läbi roostetanud.
                  ;Välitingimustes töötavatel asjadel on vesi, niiskus ja äike alati probleemiks. Hermeetilist asja pole olemas. Ferriidist trafo hüvetegur on väike ja seepärast ta töötab suhteliselt laias sagedusalas. U-aas on hea hüveteguriga ja seega toimib kitsas sagedusvahemikus. See vahemik on sõltuv ka aasaks kasutatava kaabli läbimõõdust. Samasuguselt mõjub, nagu antenni tegemisel aktiiv ja passiiv elementide materjali läbimõõt. Mida peenem, seda kitsam on töösagedusala. Kõik on alati valikute tulemus. Milleski võidad, milleski kaotad.
                  viimati muutis kasutaja rainadov; 06 m 2016, 18:29. Põhjus: täht

                  Comment


                    #24
                    Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

                    Kas balun trafo kerisid ise või ostsid? Sinna ei sobi suvaline ferriit, kuna jõuelektroonika MnZn materjali magnetilise läbivusega on juba paari MHz juures halvasti.

                    Peaks kasutama midagi sellist: http://www.ferroxcube.com/Ferroxcube...asheet/4b1.pdf

                    Comment


                      #25
                      Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

                      Need nõukaaegsed karbid olid kinnised ja avamisel voolas lausa vesi välja. Ma olen võimendiplaadi koos sobitustrafoga ära lakkinud ja karbi alla jätnud väikese ava. Sealt voolab kondensvesi välja. Praktika näitab, et enne roostetab antenn ära, kui karbi sisuga midagi hullu juhtub.
                      Vanasti räägiti ka grupi- ja faasikiirusest ja 75 (50) oomise kaablijupi LC parameetritest ja resonantsist.
                      U-aasa kasutasin küll viimati lapsepõlves. Ja eelkirjutaja jutt materjalidest on väga õige.
                      Äikese vastu aitab kaitsta ülikiire kaitsediood. See peab võimendi esimest transistori kaitsma Ube vastupingete eest. ÜKS väljatransistore, (vene omade puhul näiteks AP, sõjaväe 3P seeriad) ei saagi ilma kaitsedioodita kasutada. Nad töötavad vaid esimese äikeseni.
                      viimati muutis kasutaja Svago; 06 m 2016, 20:19. Põhjus: täht

                      Comment


                        #26
                        Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

                        Selle baluni ostsin oomipoest sinu soovituse peale. Algul oli plaan ise kerida, kuid ma vaatasin, et kohapeal sobivaid rõngaid ei pakutud ja tellimine läheks jamaks kätte. Valmistoode tuleks igal juhul SWR suhtes üle mõõta ja selliseid võimalusi mul pole.

                        Aretasin oma seksikale fraktaalimaketile kahest assortiikommi karbi sisust ekraani taha (ei näe enam nii äge välja) ja antenniseadistuse tablood näitavad nüüd selliseid numbreid:
                        Espoo K26 - signaal 0, kvaliteet 0
                        Tallinn E 28 - signaal 0, kvaliteet 0
                        Tallinn E 30 - signaal 91, kvaliteet 63
                        Espoo K32 - signaal 91, kvaliteet 55
                        Espoo K44 - signaal 90, kvaliteet 22
                        Espoo K46 - signaal 90, kvaliteet 11

                        Minu jaoks on Tallinn E 28 üldse ilma signaalita veidi kahtlane lugu, midagi peaks see aparaat ikka tuvastama, isegi kui see pilti ei suuda lahti pakkida. Digibox (Saksa kvaliteet) ise läks ka veidi peast segi - salvestas mu eelistuste kausta YLE1 täis ja ei suuda isegi seda kausta käsitsi ümber lapata, jne. Aga see on teine lugu. Kahtlustan, et mu makett suudab E28 siiski rahuldavalt vastu võtta.

                        Võtsin LTE filtri vahelt välja, jäi aniult antennivõimendi.
                        Tallinna E28 ilmus välja - signaal 90, kvaliteet kõigub 16-50. Aeg-ajalt, kui kanalit vahetada, siis signaal kaob, pärast ilmub mingil põhjusel jälle välja. Kui signaal on, siis E28 kanalitel olles midagi ära ei kao, üksnes kanalivahetuse ajal. Ebastabiilne värk. Ilmselt pole asi antennis, seal on mängus mingi muu "kotermann", millele ma pole pihta saanud.
                        Ka Espoo K26 on tuvastatav, signaal 88, kvaliteet 0.
                        Tallinn E30 - signaal 91, kvaliteet 58
                        Espoo K32 - signaal 90, kvaliteet 45
                        Espoo K44 - signaal 91, kvaliteet 38
                        Espoo K46 - signaal 91, kvaliteet 36

                        Ühesõnaga, makett töötab. Pärast välimõõtmisi ja mingite hullude disainerite kätte andmist võiks tootmisse anda. Aitäh kõigile, kes võtsid vaevaks kaasa mõelda.
                        viimati muutis kasutaja Scott; 07 m 2016, 04:46. Põhjus: järjestikpostitused kokku

                        Comment


                          #27
                          Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

                          Esmalt postitatud LonelyWalker poolt Vaata postitust
                          Selle baluni ostsin oomipoest sinu soovituse peale. .
                          Mul on ka üks selline olemas, töötab küll. Ülejäänud olen ise kerinud.
                          SWR mõõtja oli vanasti igas raadiosidevahendeid müüvas ja remontivas firmas.
                          Sai ka osta või tellida neid.
                          viimati muutis kasutaja Svago; 07 m 2016, 15:04. Põhjus: lisa

                          Comment


                            #28
                            Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

                            Ega ma mingi põhimõtteline baluni-vastane pole, kuid minu projektide puhul on ja jääb kaabel valikuks number üks - see on andnud parimaid tulemusi. Viimased pisivead on välja arstitud ja süsteem toimib tõrgeteta. Pikenduse ühes otsas oli kaablil mõlk sees (pole minu tehtud), jupp maha, pistik uuesti külge ja E28 on stabiilselt ees (samas K26 kadus kõige oma TV5 ja 6-ga, kuid see on "hinna sees"). Digiboxil sai programmide nimistu valikus "näita ainult tasuta programme" ümber seadistatud "näita kõiki programme". E28 on antenni suunast väljas ja nii kui telemastist selle kanali peale peegeldas (parasiit)signaal "krüptitud", nii digibox tegi selle kanali nähtamatuks. Kogu lugu. Neile, kel huvi seda antenni järgi teha, alljärgnevalt valmistamise õpetus. Antenn on terava suunaga (välimõõtmisi pole tehtud, seega kõik väited on hinnangulised) ja dipoolid tuleb arvutada madalaima sageduse järgi, sest võimendus kukub seda tüüpi antennil madalamatel sagedustel järsult, kuid kõrgematel sujuvalt. Antud antenn on arvutatud K32 (562 MHz) jaoks, kuid saab lihtsalt vajaliku sageduse järgi ümber arvutada. Poomi pikkus 60 cm (mina kasutasin selleks majapidamispaberi papist südamikke, 3 tk üksteise otsas, jätkamiseks lõikasin veel kahel südamikul 6mm pikkupidi vahelt välja ja toppisin poomi sisse, tahakülge kinnituseks paar riba tugevat kleepsu). Poomi peale joonistasin pliiatsiga toiteliinid, vahe 1/16λ ehk 34mm. Toiteliinidele märkisin keskkoha ja dipoolide kinnituskohad, dipoolide kinnituskohtade vahekaugus 1/4λ ehk 12,7mm. Märgitud kohad torkasin naaskliga läbi, keskkoht läbi kogu toru. Fraktaalide murdmiseks joonistasin paberist šablooni (rakise või stantsi tegemine tundus maketi tarvis liigne luksus). Šablooni näidis on ka ühes eelises postituses olevas lingis olemas. Keskmine nurk 60° teravikuga välja, ühe poole teine nurk 120° teravikuga sisse, kolmas nurk 60° teravikuga välja, neljas nurk 120° teravikuga sisse; teine pool samamoodi, kokku kaheksa 31,75mm pikkuse küljega. Dipooli materjaliks võtsin 1,6mm mähisetraadi (kuid vabalt võib võtta mingi muu materjali), tooriku pikkus 1/2λ vähendusteguriga 98 (õhuke traat) kuni 94 (jäme traat), mina võtsin 95, seega 254mm. Murdma hakkasin keskelt, siis järjest servad ja pidevalt kontrollisin šablooni järgi, et geomeetria oleks täpne. Keskkoha puhastasin lakist. Toiteliinid tegin samast traadist pikkusevaruga, puhastasin lakist dipoolide kinnituskohad ja keskkohad, lisaks lõikasin samast traadist kaks 1/8λ pikkust fiidrit, puhastasin otsad lakist ja ühte otsa keerasin aasad, millest torkasin toiteliinid läbi ja tõmbasin need läbi keskkoha aukude poomi külge kinni ning jootsin kokku. Fraktaalid (kokku 4 paari) jootsin toiteliini külge paari kaupa (alustasin keskelt) ja tõmbasin plastikust kaablite kinnitussilmusega poomi külge kinni. Enne välimiste fraktaalide külgejootmist tuleb toiteliinid nii üleval kui ka all risti tõmmata (muidu läheb nende signaal vastufaasi), ristis traatide eraldamiseks läks sinna vahele torust väjalõigatud sektor (toiteliinide vahekaugus peab ristis olema vähemalt paar mm, muidu hakkab signaali tapma). Pärast välimiste fraktaalide kinnitamist lõikasin toiteliini ülejäägid maha. Teisele poole poomi jootsin fiidri külge U-aasa 1/2λ lühendusteguriga 1,2 (kaabel RG6/u) ehk 222mm ja signaalikaabli pikkusega 1λ ehk 444mm, mille otsa läks F-pistik võimendi jaoks. Reflektori kaugus aktiivelementidest peaks olema 0,2λ ehk 107mm ja olema 5% laiem aktiivelementidest. Mina kasutasin maketi jaoks assortiikommi karbi sisu, mis hetkel asub umbes 90mm kaugusel. Head katsetamist!

                            Comment


                              #29
                              Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

                              Esmalt postitatud LonelyWalker poolt Vaata postitust
                              Võtsin LTE filtri vahelt välja, jäi aniult antennivõimendi. Tallinna E28 ilmus välja - signaal 90, kvaliteet kõigub 16-50. Aeg-ajalt, kui kanalit vahetada, siis signaal kaob, pärast ilmub mingil põhjusel jälle välja. Kui signaal on, siis E28 kanalitel olles midagi ära ei kao, üksnes kanalivahetuse ajal. Ebastabiilne värk..
                              Kuidas põhjendad seda, et 4G-LTE filter lõikab 28. kanali välja?

                              Comment


                                #30
                                Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

                                Ega ta ei lõikagi. Kuna selle sumbuvus on 2db, siis sellest loobumisega ma lihtsalt võitsin signaalitugevuses. Alternatiiv olnuks vajadusel teha kaablist punn-filter (notch filter) sagedusele 842 MHz, mille signaalikadu on 0db, kuid hetkel puudub selle sageduse mahasurumiseks vajadus. Kuid vaatame ja jälgime olukorda. Siin majakarbis on tõepoolest tugev eetrireostus, kuid mul puuduvad vahendid selle täpsemaks diagnoosimiseks. Üks mu algseid hüpoteese oli, et E28 vastuvõttu võib segada 1060 MHz reostus (530 MHz esimene harmooniline). Sellel sagedusel töötab tüüpiliselt arvuti DDR3 RAM. Tegelik põhjus, miks digibox 28. kanali signaali ei näidanud, oli eetrireostusena tulnud krüptimise signaal saatjast, mille peale protsessor lülitas selle kanali pimedaks. Digiboxi ümberseadistamise järel ta lihtsalt ignoreerib seda korraldust. Antennimakett võtab vastu täpselt seda, mille jaoks ta on ehitatud, ei midagi rohkemat. Digibox ise on plastmassist korpuse sees ja praegu on häiretele kõige tundlikum selle enda emaplaat. Näiteks häirib eetrireostus selle mälu tööd - kanalid kord salvestuvad eelvalikutesse, kord ei salvestu; siis "unustab" selle mälu äkitselt ära eelvalitud programmide järjekorra ja siis äkki "tulevad need jälle meelde". Kogu see soperdamine toimub suure tõenäosusega sagedusel 1060 MHz. Ma ei oska öelda, kes seda sagedust kasutab - on see sõjavägi või on see salapolitsei, igal juhul pole see mitte ei tuletõrje, kiirabi ega politsei.

                                Comment

                                Working...
                                X