bassikõlar ja võimendi autosse

[tsimpa]

autos olemas 4x50W originaalvõim.
eesmärgiks helikvaliteedi tõstmine.
ideeks siis lisada bassikõlar ja sellele eraldi võimendi.

mida peaks arvestama?
1) kas valjuka suurus peaks olema 8", 10"?, 12", ja millest see valik võiks sõltuda?
2) kas suuremaga kaotab basside täpsuses, või on lihtsalt vaja võimsamat võimendit?
3) kvaliteetse heli jaoks peab vist olema kinnine kast?
4) kas 300-400w on mõistlik tasakaalustatud bassikõlari võimendiks?
5) kas pigem lisada üks võimendi juurde või vahetada olemasolev 4-kanaliga võim välja 5 kanalilise vastu
6) kas kõlari asukohast ja suunast sõltub ka midagi - seljatugede vastas mängides taha või üles vs taga nurgas mängides küljele (kast asuks siis rattakoopa peal)
7) kas d-klassi võimendi või ab-klassi võimendi?
8) kas 8 oomine toavaljukas sobib autosse? näiteks see
http://www.elfaelektroonika.ee/cgi-b...artnr=240-1364
9) kust võtta signaal? originaalvõimendil ei ole madalsageduste väljundit. Kas saaksin näiteks võtta bassisisendi esimese kahe kanali sisendi pealt? kas selle jaoks on vaja 2-kanalilist sillatavat võimendit või on võimalik ka monovõimendit kasutada?

aitäh!

[andreie]

Vs: bassikõlar ja võimendi autosse

3. Kinnine, sest see on stabiilsem.
4. 300W on enam-vähem maksimum, füüsilised efektid eriti ei tugevne üle selle.
7. Võimas võimendi kindlasti d-klass, muud lähevad mõttetult soojaks ja tahavad ka jämedamaid juhtmeid. Friigid muidugi kuulavad lampvõimu, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
8. ei, autoniiskuse käes ei pea papid vastu.
9. läbi pingejaguri ja eraldustrafo.

[tsimpa]

Vs: bassikõlar ja võimendi autosse

1) kas valjuka suurus peaks olema 8", 10"?, 12", ja millest see valik võiks sõltuda?

Olen vahepeal veidi targemaks saanud ja oskan seda küsimust nüüd veidi täpsemalt esitada.

1.2) Kas on erinevust koonuse materjalis? ma tean et on olemas vähemalt sellised materjalid:
paber
papp
tselluloos
polüpropüleen
süsinikkiud
klaaskiud
alumiinum

ma saan aru, et põhiline erinevus on materjali jäikuses - aga mis juhul on otsarbekam kasutada jäika (alumiinium, klaasikiud, süsinikiud?) ja millal pehmet (papp? tselluloos?)

1.3) kas SQ huvides on võimalik/mõttekas kompenseerida elemendi tundlikkust võimsusega? (muidugi juhul kui element vastavat võimsust ikka talub). Näiteks selle asemel, et panna 90dB/1W/1m tundlikkusega kõlar 100W võimu taha, panna hoopiski 84dB/1W/m tundlikkusega kõlar 400W võimu taha?
või tuleks igal juhul eelistada tundlikumat elementi?

[Allar88]

Vs: bassikõlar ja võimendi autosse

ma saan aru, et põhiline erinevus on materjali jäikuses - aga mis juhul on otsarbekam kasutada jäika (alumiinium, klaasikiud, süsinikiud?) ja millal pehmet (papp? tselluloos?)


esimesed eelnimetatutest, suudavad paremini toime tulla niiskusega, otsese päikese kiirgusega ja muude mõjutajatega, mida kohtab autos aga mitte toas.

1.3) kas SQ huvides on võimalik/mõttekas kompenseerida elemendi tundlikkust võimsusega? (muidugi juhul kui element vastavat võimsust ikka talub). Näiteks selle asemel, et panna 90dB/1W/1m tundlikkusega kõlar 100W võimu taha, panna hoopiski 84dB/1W/m tundlikkusega kõlar 400W võimu taha?
või tuleks igal juhul eelistada tundlikumat elementi?

Võimsus ja tundlikus ei peaks olema need faktorid mille järgi valida endale head SQ woofrit, pigem tuleks mõelda sellele, kuhu tahad ja saad woofri paigutada. Suurusele vastavalt on ka koonuse/liikuva osa kaal erinev, mida kergem, seda täpsemalt ja kiiremalt suudab ta sooritada vajalikke võnkeid. Kusagilt tuleb aga piir, miks mitte valida 6.5" valjukat SUB-bassi esitama, oluline on ju samas ka bassi jõud ja õhk mida subwoofer tekitab.

[tsimpa]

Vs: bassikõlar ja võimendi autosse

Võimsus ja tundlikus ei peaks olema need faktorid mille järgi valida endale head SQ woofrit, pigem tuleks mõelda sellele, kuhu tahad ja saad woofri paigutada. Suurusele vastavalt on ka koonuse/liikuva osa kaal erinev, mida kergem, seda täpsemalt ja kiiremalt suudab ta sooritada vajalikke võnkeid. Kusagilt tuleb aga piir, miks mitte valida 6.5" valjukat SUB-bassi esitama, oluline on ju samas ka bassi jõud ja õhk mida subwoofer tekitab.

Nii et siis põhiline võiks olla koonuse mass?

sellisel juhul tundub parim valik see:
http://www.bmm-electronics.com/Produ...roduct_ID=5505

kas kellelgi on sellega kogemusi?

plussidena paistavad:
-kerge koonus
-kaks pooli
-suletud kast t/s parameetrite järgi kõigest 18 liitrit
-suur tundlikkus

ainus küsimus on maksimaalne koonuse käik - 5,4 millimeetrit.
Kuskohas see võib oluliseks saada?

[scanspeak]

Vs: bassikõlar ja võimendi autosse

põhiline pole mitte element, vaid elementi tuleb vaadelda koos kastiga kui ühte tervikut. See mida ja kuidas subbar mängib sõltub kasti ja elemendi TS parameetrite omavahelisest sobivusest(sobitamisest).
Teoreetiliselt saab suvalise elemendi normaalselt mängima panna, peab ainult teadma ja osakama kuidas...

Elemendi-kasti "combo" valimisel-häälestamisel aga tuleb arvestada konkreetse auto ülekandefunktsiooniga. Sellest tuleneb kasti õige Fs-i valik.
Samuti sõltub palju subbari kasti asukohast ja suunatusest.
Igasugused võimsused, tundlikused, koonuse mass, sageduskarakteristik, takistus, jms ei oma siinkohal iseseisvat tähendust, vaid neid tuleb vaadleda kui parameetreid mida pisut arvesse võtta "õige kombo koostamisel". Mingeid üldistusi siin teha ei saa.

[tsimpa]

Vs: bassikõlar ja võimendi autosse

põhiline pole mitte element, vaid elementi tuleb vaadelda koos kastiga kui ühte tervikut. See mida ja kuidas subbar mängib sõltub kasti ja elemendi TS parameetrite omavahelisest sobivusest(sobitamisest).
Teoreetiliselt saab suvalise elemendi normaalselt mängima panna, peab ainult teadma ja osakama kuidas...

Umbkaudne arusaamine on olemas, kuidas kinnise kasti "viskoosne õhkvedru" täiendab elemendi membraani elastset kinnitust. Ja selle "vedru" tuunimiseks saab teatud määral kasutada kastis olevat peent villa,

Kinnise kasti korral pidavat ASK langema -12db/okt.

Elemendi-kasti "combo" valimisel-häälestamisel aga tuleb arvestada konkreetse auto ülekandefunktsiooniga. Sellest tuleneb kasti õige Fs-i valik.

Sellest olen kuulnud ainult niipalju, et see pidavat tõusma 12 db/okt ja seetõttu pidavatki kinnine kast olema autos ideaalne.
Aga kustmaalt see tõus hakkab, see sõltuvat autost. väidetavalt 80-100 hz juurest alates.

Kaks küsimust:
1) Kas auto ülekandefunktsioon on muus osas sile vahemikus 20-200 Hz kui bassiosa tõus välja arvata??
2) Millised on võimalused uurida auto ülekandefunktsiooni? Seega kui punktis 1 on vastuseks "jah", siis peaks ju ülekandefunktsioon on kirjeldatav ainult ühe numbriga - mis sagedusest alates hakkab basside võimendumine.

ise küsin ise vastan:
http://www.diysubwoofers.org/projects/other/cartf/
ega siit hästi küll see väide tõestust ei leia, et see funktsioon eriti sile oleks. ikka lainete liitumisele omaselt maksimumidega. ja see +12/db... pigem kõigub 6 ja 30 vahel

jälle üks lihtsuse illusioon lõhkes

Kellelgi on äkki viiteid ülekandefunktsiooni kohta? omadused, määramise tehnika?

Samuti sõltub palju subbari kasti asukohast ja suunatusest.

Tahtsin ennist öelda, et ei saa hästi aru sellest, aga kui vaadata eeltoodud lingilt Miata mõõtmisi, siis on see täiesti mõistetav.

Igasugused võimsused, tundlikused, koonuse mass, sageduskarakteristik, takistus, jms ei oma siinkohal iseseisvat tähendust, vaid neid tuleb vaadleda kui parameetreid mida pisut arvesse võtta "õige kombo koostamisel". Mingeid üldistusi siin teha ei saa.

Aga kui võttagi auto ülekandefunktsioon (mis sõltub kõlari asukohast), siis kas selle alusel on juba võimalik hinnata uue kõlari parameetreid?

Algoritm oleks siis umbes selline:
1) võtta teadaoleva ASK-ga basskõlar (või lihtsalt suvaline kinnine bassikast vabas õhus ära mõõta)
2) mõõta selle abil ära auto ülekandefunktsioonid kõikvõimalike asukohtade ja suundade jaoks
3) otsustada ära asukoht ja suund. (kas esteetilistel kaalutlustel või siis arvestades kõlari valikuvariantidega - st ei saa valida asukohta kuhu pole võimalik leida sobilikku kõlarit)
4) vastavalt ülekandefunktioonile valida element
5) valmistada kast elemendile/autole sobivalt.

[scanspeak]

Vs: bassikõlar ja võimendi autosse

Auto ülekande funktsioon on idee poolest sujuvalt 12 db/oct kohta tõusev auto resonantssagedusest allapoole. Sealt ülespoole on see igas auto punktis erinev. Kui auto Fs on näiteks 63 hz, siis sealt ülespoole jääv ülekande funktsioon sõltub otseselt autos tekkivatest seisulainetest. Seega vahemik 63-200hz võib olla vägagi erinev eri autodes ja erinevates ruumipunktides. Ja seda ka juhul, kui kõik pleki plärinad on kontrolli all.

[tsimpa]

Vs: bassikõlar ja võimendi autosse

Auto ülekande funktsioon on idee poolest sujuvalt 12 db/oct kohta tõusev auto resonantssagedusest allapoole. Sealt ülespoole on see igas auto punktis erinev. Kui auto Fs on näiteks 63 hz, siis sealt ülespoole jääv ülekande funktsioon sõltub otseselt autos tekkivatest seisulainetest. Seega vahemik 63-200hz võib olla vägagi erinev eri autodes ja erinevates ruumipunktides. Ja seda ka juhul, kui kõik pleki plärinad on kontrolli all.

teises threadis üritasin koduste vahenditega määrata auto resonantssagedust.
http://www.elfaelektroonika.ee/fooru...3&d=1201710429

tundub nagu olevat kaks resonantsmoodi, 48hz ja 80 hz. (pikilaine ja ristdiagonaal?)

Huvitav kas lainete liitumise tõttu tekib boost ainult "mitteäramahtuvale" pikilainele, või ka "mitteäramahtuvale" ristdiagonaalile? või on "boost" seotud ka vabade liikumissuundadega? ehk siis alla 48Hz ei ole lainel ühtegi vaba levikusuunda - seega +12 db, kui oleksüks vaba leviku suund (pikk toru, pikk autokere) siis on +8db ja kui on oleks tegu kahe plaadi vahelise heliallikaga, siis oleks +4?

[moi]

Vs: bassikõlar ja võimendi autosse

Sinu seisulainete ja peegelduste teooriatest oleks ehk natuke isegi kasu kui su auto oleks ideaalne kuup.
Ma võin peaaegu kihla vedada, et sa ei leia oma autost kahte teineteisele otsenähtavat ideaalselt paraleelset pinda, mis oleks su valjuka pindalast suurem ja millede kaudu saaks midagi näppude peal arvutada. Autos on igasugused peegeldused ja seisulained väga keerulised ja sisuliselt arvutamatud.

Lisa:
Hea puust ja punaseks sisulainetest
http://www.fyysika.ee/opik/index.php...=807&idse=6120
Kuubi puhul tuleks sinna kolmas mõõde juurde mõelda ja auto puhul kõik pinnad kõveraks teha.

[tsimpa]

Vs: bassikõlar ja võimendi autosse

Sinu seisulainete ja peegelduste teooriatest oleks ehk natuke isegi kasu kui su auto oleks ideaalne kuup.
Ma võin peaaegu kihla vedada, et sa ei leia oma autost kahte teineteisele otsenähtavat ideaalselt paraleelset pinda, mis oleks su valjuka pindalast suurem ja millede kaudu saaks midagi näppude peal arvutada. Autos on igasugused peegeldused ja seisulained väga keerulised ja sisuliselt arvutamatud.

Mina julgeksin seevastu peaegu kindlalt kihla vedada, et vähemalt 48Hz ja 80Hz seisulained on süsteemis olemas.
Ma ei pea arvutama näppude peal autot kuubiks modelleerides - siis ma peaksin ka eeldama et kuubi (või risttahuka) sein on lainepikkuse suurusjärgus, ehk siis ca 6m.
väiksema pinna puhul loeb lihtsalt keskmine rõhufaas mis tagasi peegeldub. Sageduse järgi võib oletada et peegeldus toimub "tulemüüri" ja tagaklaasi vahe.

[moi]

Vs: bassikõlar ja võimendi autosse

Ega sa ka neid 48 ja 80 mitte arvutamisega ei saanud vaid ikka mõõtsid?

[tsimpa]

Vs: bassikõlar ja võimendi autosse

Ega sa ka neid 48 ja 80 mitte arvutamisega ei saanud vaid ikka mõõtsid?

Modelleerimine tähendab seda, et mõõdan auto salongi pikkuseks 3 meetrit ja ütlen selle põhjal, et resonantssagedus on 330/(2x3)=55Hz.

"Mõõtmine" tähendab seda, et mõõdan kaudselt sagedust.
Kasutan kahte eeldust:
1) "kui sagedus X on resonantsis, siis ka X*2, X*3 jne kuni materjalid/geomeetriline kuju ei võimalda enam lainete peegeldumist vastavalt pinnalt"
2) leitud sageduskarakteristiku tipud kuuluvad seisulainele/resonantsile, mitte aga otsepeegeldumisele või mingile muule

leidsin kaks madalsageduse perioodilisust 47 +-1 Hz (94, 141,188,235,282,329) ja 79 +-3Hz (158 ja üks poollaine 197)

[tsimpa]

Vs: bassikõlar ja võimendi autosse

Hea et keegi kihlvedu vastu ei võtnud
Täiendavad mõõtmised andsid hoopis sellised tulemused.

47 Hz kordsed sagedusmaksimumid vähenesid oluliselt, kui keerasin EQ-st bassid sobivale tasemele. Seega oli tegu moonutuse harmoonikutega

80 Hz osutus ruumimoodiks - see kadus ära kui avada tagaluuk või kui panin eesistuja jalaruumi, keskkonsooli vastu, 15 cm poroloonmati (viimane ilmselt vähendas kõlari võimet vastavat moodi ergastada

50-60 Hz tundub olevat veel üks mood - sellele mõjus samuti poroloonmati lisamine. kummaline et luugi avamine seda ei mõjuta - võibolla on "lahtise toru" omavõnkumisega.

Seega tundub olevat selline subwooferi/midbassi kombinatsioon:
-lõikesagedus panna 100 Hz juurde, et midbass ei hakkaks resoneerima 80 Hz juures.
-bassikõlari Fs tuunida 60 Hz
-bassikõlarile leida selline koht, mis asuks 80Hz omavõnkumise sõlmpunktis.