Oli kunagi selline tore seeria aastatel 1988-1990. Kes tahab loeb rohkem (vene keeles) näiteks siit https://pikabu.ru/story/seriya_plast...uzyiki_3861479
Mäletasin kaua aega, et 88ndal ostsin Tartu Akordi poest sellest seeriast Led Zeppelini plaadi, aga olin väga pettunud selles, sest sellel olid mõlemad pooled ühesugused.
Vahepeal kahtlesin oma mälus, kas ikka ostsin ja kas sai nii olla.
Nüüd leidsin plaadi keldrist uuesti üles ja sain kinnitust.
Puudu ongi tervelt 3 lugu, ehk B poole kõik lood. Selle asemel on B pool täielik koopia A poolest.
Etiketid on plaanipärased, ehk A ja B pool erinevad. A poole etiketil 4 lugu, B poole nimekirjas 3 lugu.
Loomulikult oli 1988ndal aastal pettumus suur, kui ei saanud kuulata Stairway to Heaven'it, mis jäi B poole nimekirja
Aga mitte see pole oluline ja huvitav. Huvitav on see, kuidas niisugune asi tekkida võis, ja kui ta juba tekkinud oli, kui massiline see võis olla ?
Hästi ei usu, et kui matriitsid risti läksid, siis seda kohe märgati ja kõrvaldati praagid. Pigem näitab kasvõi see üks plaat, et mitte s.ttagi ei märgatud
Lisaks, - kui ühes partiis olidki kokku pandud A poole matriitsid, siis võis olla ka teine partii, kus olid koos B-poole matriitsid ?
Vinüülide valmistamistehnoloogiaga ma muidugi liiga hästi kursis ei ole - lihtsalt eeldan, et mõlemad pooled pressitakse korraga ?
Kas kellelgi on veel ette sattunud seda Meloodia Zeppi plaati niisuguse veidrusega? Või mõnd muud (Melodija) vinüüli?
Ja et teema ei räägiks ainult kvantiteedist ja tootmiskvaliteedist, vaid ka muusikalisest kvaliteedist, siis lisan plaadi ühe loo kohta ühe fun facti, mida suuremad zeppelinisõbrad ilmselt teavad, aga väiksema kraadiga huvilised pole ehk tähele pannud. Või kui ongi märganud, siis pole eriliseks pidanud.
Nimelt on loos Since I've been loving You, mis oma alguspoolel üsna vaikselt edasi käib, mõnel tasasemal hetkel kuulda Bonhami basstrummi pedaali kiuksu. Mis ei ole häiriv, vaid pigem vaevumärgatav - kui ei tea, peab täitsa kuulatama. Teisalt pole tavapärane, et sellised tehnilised apsakad või kõrvalhelid stuudiosalvestusse sisse jäetakse.
Igatahes oli selle ülesvõtte fiiling ja kokkumäng nii hea, et selle väikse piuksu pärast ei hakatud uut võtet tegema, vaid läks plaadile, nii nagu oli - kiiksuga.
Ja kiuksub ka tolles Melodija variandis.
Lõppu lihtsalt illustratsiooniks kõnesoleva plaadi ümbris.
Enda plaadi B-poole pildi ehk lisan ka millaski, kui suudan leida mingi mõistliku koha avalikuks pildihoiuks.
Mäletasin kaua aega, et 88ndal ostsin Tartu Akordi poest sellest seeriast Led Zeppelini plaadi, aga olin väga pettunud selles, sest sellel olid mõlemad pooled ühesugused.
Vahepeal kahtlesin oma mälus, kas ikka ostsin ja kas sai nii olla.
Nüüd leidsin plaadi keldrist uuesti üles ja sain kinnitust.
Puudu ongi tervelt 3 lugu, ehk B poole kõik lood. Selle asemel on B pool täielik koopia A poolest.
Etiketid on plaanipärased, ehk A ja B pool erinevad. A poole etiketil 4 lugu, B poole nimekirjas 3 lugu.
Loomulikult oli 1988ndal aastal pettumus suur, kui ei saanud kuulata Stairway to Heaven'it, mis jäi B poole nimekirja
Aga mitte see pole oluline ja huvitav. Huvitav on see, kuidas niisugune asi tekkida võis, ja kui ta juba tekkinud oli, kui massiline see võis olla ?
Hästi ei usu, et kui matriitsid risti läksid, siis seda kohe märgati ja kõrvaldati praagid. Pigem näitab kasvõi see üks plaat, et mitte s.ttagi ei märgatud
Lisaks, - kui ühes partiis olidki kokku pandud A poole matriitsid, siis võis olla ka teine partii, kus olid koos B-poole matriitsid ?
Vinüülide valmistamistehnoloogiaga ma muidugi liiga hästi kursis ei ole - lihtsalt eeldan, et mõlemad pooled pressitakse korraga ?
Kas kellelgi on veel ette sattunud seda Meloodia Zeppi plaati niisuguse veidrusega? Või mõnd muud (Melodija) vinüüli?
Ja et teema ei räägiks ainult kvantiteedist ja tootmiskvaliteedist, vaid ka muusikalisest kvaliteedist, siis lisan plaadi ühe loo kohta ühe fun facti, mida suuremad zeppelinisõbrad ilmselt teavad, aga väiksema kraadiga huvilised pole ehk tähele pannud. Või kui ongi märganud, siis pole eriliseks pidanud.
Nimelt on loos Since I've been loving You, mis oma alguspoolel üsna vaikselt edasi käib, mõnel tasasemal hetkel kuulda Bonhami basstrummi pedaali kiuksu. Mis ei ole häiriv, vaid pigem vaevumärgatav - kui ei tea, peab täitsa kuulatama. Teisalt pole tavapärane, et sellised tehnilised apsakad või kõrvalhelid stuudiosalvestusse sisse jäetakse.
Igatahes oli selle ülesvõtte fiiling ja kokkumäng nii hea, et selle väikse piuksu pärast ei hakatud uut võtet tegema, vaid läks plaadile, nii nagu oli - kiiksuga.
Ja kiuksub ka tolles Melodija variandis.
Lõppu lihtsalt illustratsiooniks kõnesoleva plaadi ümbris.
Enda plaadi B-poole pildi ehk lisan ka millaski, kui suudan leida mingi mõistliku koha avalikuks pildihoiuks.
Comment