Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

[Svago]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

See kanalite ülekostvus on tehniliselt seisukohast üks teema ja teine on konkreetse inimese võimed. 95% inimestest ei taju 1% moonutusi isegi kesksagedustel, ometi ehitatakse võimendid, mille moonutused on tuhandikes.
Kui vaadata asja mikroskeemide tehnoloogia ja skeemitehnika poolt, siis isegi stereoks mõeldud mikroskeemide puhul, kus pingutataks eriti toiteahelate eraldatuse ja väiksema ülekostvuse nimel, saadakse eralduseks 60dB. Tulemus on ühes korpuses mikroskeemide kohta väga hea. Näiteks LM381 või uuem LM387.

http://eeshop.unl.edu/pdf/lm387.pdf

Kuid seda eraldust hakkavad vähendama välised komponendid, trükkplaadi ja signaaliahelate arhitektuur. Mõningaid nõukoguse komponente ei saanudki seetõttu 0 kassis kasutada, kuna ei andnud nõutud eraldatuse parameetreid välja.
Kui skeemis on kasutatud mitut sellist lahendust, siis lõpptulemus on päris kehv. Kui lisaks on lõppvõimendil ühine toiteplokk muusikalise võimsusega arvestatud säästutrafoga, siis ei olegi väga haruldane, kus kanalitevaheline summaarne eraldus on lõpuks vaid 20dB. Kasutades näiteks koos plaadimängijaga, mille peal on ka 20dB eraldus, või siis salvestades makile plaate läheb asi veelgi hullemaks …
Ka magnetlint ei ole kõige parem variant ülekostvuse suhtes. Võimaluse piires tasuks siiski sellega veidi arvestada ja vältida teatud vigu - kuid üle pingutada pole vast mõtet

How important is stereo separation?

http://emotivalounge.proboards.com/thread/26404

[RaunoK]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

kuid üle pingutada pole vast mõtet

Oleks mõtet, võiks kanalite jaoks võta kaks eraldi linti. Lintmakile teine peade paar peade kohale ja kaks lindiketast omavahel kokku panna, saaks ka need lindis tekkivad ülekostuvused seljatada. Või kahe eraldi mono makiga, mis tuleb oma vahel ära sünkroniseerida.

[martinj]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Jätame selle teroreetilise ülekostvuse sinnapaika ja küsin sellist asja.

Kas keegi oskab soovitada võimalikult väikest valgusdioodi, mis särab kas üleni või külje pealt. Teen hetkel uue juhtplaadi.

[moi]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Kui vaadata asja mikroskeemide tehnoloogia ja skeemitehnika poolt, siis isegi stereoks mõeldud mikroskeemide puhul, kus pingutataks eriti toiteahelate eraldatuse ja väiksema ülekostvuse nimel, saadakse eralduseks 60dB. Tulemus on ühes korpuses mikroskeemide kohta väga hea. Näiteks LM381 või uuem LM387

Kui ikka tõsiselt pingutatakse, saadakse opakates ka ülekostvuseks -112dB: http://www.ti.com/lit/ds/symlink/lm4562.pdf

Natuke teemasse ka. Kui õigesti mäletan, oli vist mingil Revoxil taasesituse võimendis kanalite vahel olemas ülekostvuse kompenseerimine, lasti ühe kanali signaale teise vastandfaasis. Või oli see mingi vene isetegijate leiutis?

[EnnS]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

"valgusdioodi, mis särab kas üleni või külje pealt."

SMD dioodile juhtmed külge?

[Svago]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Kui ikka tõsiselt pingutatakse, saadakse opakates ka ülekostvuseks -112dB: http://www.ti.com/lit/ds/symlink/lm4562.pdf

Natuke teemasse ka. Kui õigesti mäletan, oli vist mingil Revoxil taasesituse võimendis kanalite vahel olemas ülekostvuse kompenseerimine, lasti ühe kanali signaale teise vastandfaasis. Või oli see mingi vene isetegijate leiutis?

Eks nende stereovärkide puhul pingutata rohkem. Ma ei leidnud üles artiklit, kus RIAA korrektor tehti LM381 vene analoogiga. Parameetrid on neil passis samad, vene omal on mürad isegi väiksemad. 60dB-st jäi järgi 34dB ja seda välise montaaži tõttu. Kui kasutad 2 einevat OP, sii saab need teineteisest kaugemale paigutada. Ma vaatasin hiljuti ühte Vega-106 korrektorit – see on tehtud transistoridega, lääne skeemi koopia.
Trükkplaat on sümmeetriline, maanduse lai rada on plaadi keskel, kummagi kanali toide eraldi plaadi äärtel koos eraldi lahtisidestusega. Signaaliotsad on välja toodud eraldi üksteisest kaugel asetsevate koaksiaalpesadega. Tollal ju nii häis helipäid polnud või õigemini selle raha eest ei saanud ja tuli pingutada.

Seda kompensatsiooni olen ka kohanud, vist venekeelses Raadio ajakirjas. Ei oska ainult öelda, kust selline idee pärit oli – ilmselt mõnest lääne makist


SMD dioode on päris palju kasutatud küll lampide asemel ja ka automaatikas (näiteks stopp).

[martinj]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Nonii.
Genereerisin arvutiga 1 kHz , 0dB
Makk stereorežiimi. Salvestasin nii, et korjasin vaheldumisi ära signaali nii vasakust kui ka paremast.
Tulemused. Kuuldeliselt upub see kiloherts mõlemal juhul taustamüra sisse.Kuulda muidugi on.
Detsibellised aga vasakult paremale - 56 dB, paremalt vasakule -58dB. Muu müra on umbes sama tugev.CDga ei anna muidugi võrrelda, vinüülplaadiga samuti

Et õli tulle valada - nii saastasks muutub kiloherts üle Pyral LPR35 lindi. 3 harmooniline on ikka üsna vägev.



Edit. Nivoode järgi rehkendades (pärast 1kHz) eemaldamist tuli välja, et seda muud sodi on signaalis 1,5 %, pole paha maki kohta.

[roosakummik]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Head pühade lõppu.

Tundub, et kuulatakse sahinat, moonutusi... mitte muusikat. Vahepeal mõtlen, et mida vähem ma tean, seda kergem elu on. Mida rohke ma tean seda kriitilisemaks muutun. Kuskil peab see piir olema kus saabub rahulolu.

Head vanaaasta lõppu

[moi]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Nonii.
Genereerisin arvutiga 1 kHz , 0dB

Mis nivooga see lindile sai salvestatud?
Muidu tundub üsna Ok aga toite müra tuleb rohkem läbi kui 3. harmooniline on.

[martinj]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

256 nWb/m nivooga.
Toitemürad tulevad helipeast, õigemini valdavalt selle pistikust.

[Svago]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Nonii.
Genereerisin arvutiga 1 kHz , 0dB
Makk stereorežiimi. Salvestasin nii, et korjasin vaheldumisi ära signaali nii vasakust kui ka paremast.
Tulemused. Kuuldeliselt upub see kiloherts mõlemal juhul taustamüra sisse.Kuulda muidugi on.
Detsibellised aga vasakult paremale - 56 dB, paremalt vasakule -58dB.

Siis on küll hästi - Revox A77 ja B77 - Crosstalk: 45dB
Revoxil oli ka 40dB eraldusega makke.

http://www.ti.com/lit/an/slyt190/slyt190.pdf

[roosakummik]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Nõukogude tehnikaga kehtib ikka reegel: Halba detaili püütakse parandada suurel hulgal halbade detailidega.

Rahu.

Huvitav on jälgida teadjate meeste tegevusi ning ponnistusi

[rainadov]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Nõukogude tehnikaga kehtib ikka reegel: Halba detaili püütakse parandada suurel hulgal halbade detailidega.
Rahu.
Huvitav on jälgida teadjate meeste tegevusi ning ponnistusi

;
Muidugi on huvitav, kui näidatakse mõõdetavaid-korratavaid tehnilisi tulemusi, mitte arvamusi-oletusi! Nendes viimastes selguse saamiseks on olemas tulemuste statistiline analüüs, mis sõelub välja terad sõkaldest, juhul kui on piisavalt suur andmebaas. Rahu soovimine Uue Aasta eel on väga hea, sest maailm näib viimasel ajal vägagi kurjust täis olevat!
Seega Rahu ja Rahu! Kõigile ka tervist!

[Svago]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Kirjutan natuke 0 klassi vene makkide ajaloost.
Majak-001 oli esimene pääsuke selles valdkonnas. Esimeste puhul kasutati Jaapani Akai mootoreid koos kiiruseregulaatoriga ja nende pressitud ferriithelipäid. Magnetofoni võis tollal imetleda Moskvas Rahvamajandussaaduste Elektroonika paviljonis. Sildil oli ausalt märgitud, et valmistamisel on kasutatud jaapani komponente. Tootmine jäi vist 3 aastaks seisma, kuna oli vaja toota nõukogude ferriitpäid ja vastavaid mootoreid.
Kiievis valmistati vaid permalloi päid. Peade tootmise katsetustega alustati Pensas. Tehnoloogiaid on kolm – kaks erinevat pressimise varianti ja üks monokristalli kasvatamise teel. Viimane meetod on aeganõudev (vaja kasvatada kunstliku rubiini-safiiri monokristall, selleks on omakorda 3 erinevat tehnoloogiat + kristalli orientatsioon).
See tehnoloogia on ka kallis, kuid kristalli struktuur on palju väiksem (ca 10µm) ja peade eluiga on pikk ning lindi kulutamine on väga väike.
Kasutati odavamat lahendust - ferriidi kuumpressimist. Sellistel peadel on head kulumisomadused, kuid on ka puudusi – suurem ülekostvus, suurem ebaühtlus madalamatel sagedustel, kordades suurem moonutus võrreldes permalloiga.
Sellised kuumpressitud ferriitpead paigaldati Elektroonika makile. Nii salvestus- kui mahamängimispea ülekostvus oli -45dB. Lääne omad olid küll paremad, eriti tollane jaapanlase toodang.
Kui vaadata kogu maki ülekostvust, siis Elektronika TA1-003 oli see 1kHz juures -35dB ja 80Hz juures -28dB. Kitsamas ribas 250Hz...6300Hz või kogu ulatuses oli asi veelgi hullem. Uuemal muudeti korrektsioone ja 19 kiiruse ajakonstante – esialgse 70µs ja lõpmatuse asemele tuli 50µs ja 3180µs. Siis paranesid veidi ka müratase ja 80Hz ülekostvus -34dB.
Vahepeal arendati veidi ka Kiievis makki detailide osas – Majak-003 sai hoopis permalloipead, KT342 asemel osaliselt väiksema müraga KT3102E transistorid jne. Ülekostvuseks saadi 1kHz puhul -40dB, 80Hz puhul -35dB ja kitsamas ribas -25dB.
Samas Olümp-005 kasutas ka permalloipäid ja ülekostvuseks oli 1kHz puhul -30dB ja kitsamas ribas -22dB. Mind paneb imestama see, et 0 klassis kasutati selle maki puhul 2. klassile projekteeritud K157 seeria stereoaparatuurile mõeldud kahe kanaliga mikroskeeme. Neid kasutati küll ühte silma kinni pigistades ka 1. klassis, kuid 0 klassis? - mulle rohkem ei meenu. Ma mõtlen just heliahelates, mitte kaitses, nagu näiteks Estonia UM-010 puhul.

Head aastalõppu ja uue algust kõigile!

[kalju]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Svago teadmised nõukaaja elektroonikast on muljetavaldavad.
To ajal, kui mina (peale nõuk. armeed) Elektroonika poes, Lomonossovi poes ilastasin oli tema juba tegija.

Ülekostvuse teemadel on kunagi keegi kuskil öelnud (netis loomulikult), et sel teemal ei ole mõtet eriti üle pingutada, kuna bänd, orkester, solist, või kes iganes esineb samas ruumis, ülekostvus on 100%.