Muinaslugu sinilinnust
Collapse
X
-
Vs: Muinaslugu sinilinnust
Ma usun, et plaat tehti siiski müügiks ning SACD jääks väga suure tõenäosusega poeriiulitele tolmu koguma, kuna need mõned fännid, kellel on huvi ja tehnoloogia asja mahamängimiseks ei jõua küll kogu protsessi kinni maksta. Olen nüüdseks ka ise plaati kuulanud ning pean ühinema mõne eelkõnelejaga vokaalide osas. Instrumentaalne pool on kena ning ei teki kordagi tunnet, et ma CD formaadi kui sellise tõttu millestki olulisest ilma jääks. Me ei väida, et see materjal ei võiks eksisteerida ka kõrgema resolutsiooniga formaadis, kuid kindlasti pole selle puudumine ka mingi kuritegu.Comment
-
Vs: Muinaslugu sinilinnust
Muidugi võiks ka meil olla Eesti muusika jaoks selline leht nagu kasvõi see nativedsd.com, et valid ise mida tahad, kas kõrget või keskpärast või siis lähed poodi ja võtad sealt, aga siis ma tean mis toimub, kõik võtavad poest selle odava ja on ikka rahul. Kuid kas juba meie Eesti nimel ei tasuks sedasi seda asja teha, et me oleme ühe kindla lehe peal ka ilusti olemas nii 96kHz, 192kHz kui ka näiteks dsd64 või veel lisaks dsd256.Comment
-
Vs: Muinaslugu sinilinnust
Laulude kohta oli esimene mulje selline, et tulevad väga masinlikult, nagu masstootmise robotliinilt, algsed originaalid olid nagu kuulsa meistri käsitöö.
Suht arusaamatuks jäid originaalides puuduvad soolod lugudes, bändimehed tahtsid lihtsalt trikitada.
Telekas tundus bändi torude osa väga kuiv ja metalne, kuigi mu telekas heli tuntavalt pehmendab. CD peal on torud palju paremad ja pehmemad.
Plaati kuulates on arvamus natukene paranendud, seal vähemalt bänd elab tiba rohkem aga märkasin, et ka muud kõrged peale "esside" on kuidagi karedad ja moonutusega, ilmselt on keegi kuidagi ebaõnnestunult kogu helist, mitte ainult lauljate omast, üle käinud.Comment
-
Vs: Muinaslugu sinilinnust
Võiks ju olla, aga rahaliselt see ära ei tasu - puhas fanattlus. Muidugi mingid rahvuslikud kullafondi kuuluvad asjad võiks DSD-s salvestada, kasvõi riigi tellimusel.
Muidugi võiks ka meil olla Eesti muusika jaoks selline leht nagu kasvõi see nativedsd.com, et valid ise mida tahad, kas kõrget või keskpärast või siis lähed poodi ja võtad sealt, aga siis ma tean mis toimub, kõik võtavad poest selle odava ja on ikka rahul. Kuid kas juba meie Eesti nimel ei tasuks sedasi seda asja teha, et me oleme ühe kindla lehe peal ka ilusti olemas nii 96kHz, 192kHz kui ka näiteks dsd64 või veel lisaks dsd256.Comment
-
Vs: Muinaslugu sinilinnust
ats, mis teeks rahaliselt tasumatuks DSD põhise algmaterjali tegemise? Saab sellest formaadist ju välja võtta mis iganes soovitud formaadi, lõpetades CD'ga. Seda enam et isegi kui lõpp-produkt on ainult äriline CD, kõlavat see ka paremini kui otse "lõppformaati" tehtud konvserv. Tegelikult on ühe lasuga olemas nii arhiivikoopia kui vabalt valitud ärilised väljundid. See et riik telliks, oleks hea, aga seejuures oleks vaja riigile ka meenutada et arhiivile valitud formaat 16/24/192 ei ole korrektselt valitud.
Ja nüüd SACD. Olen täiesti nõus, et täna ostaks seda plaati suht käputäis kohalikke fanatte. Kuid, nagu teame on ju olemas ka nn rahvusvaheline versioon - seega oleks olemas ka rahvusvahelised fanatid... Ja mina vähemalt eelistaksin allalaaditavat DSD versiooni, mitte konkreetset füüsilist plaati. Ma usun et pigem tulekski rõhuda just "nativeDSD" tüüpi ärimudelile. Kuid seda ei juhtu seni kuni asju ajavad tegelased kes ei erista DSD'd MiniDisc'ist ning peavad viimast ka highRes formaadiks... Kombineerides selle teadmise veel nn kuulbergi efektiga, saamegi mingi konservi a la "Turisti eine", kus me ei ei tea kas viga oli lauljates, mikrofonides, hilisemas "ülekäijas" või veel millegis - kuid oleme ühel meelel et midagi on ikka viga. Ja kuigi väidetakse et kogu materjal on olemas "high end sagedustel" (@MT!), siis erandeid ei tehta ning kõik jääb nii nagu "üleüldine formaat" ette näeb (taas @MT).
Siinkohal tulen postituse alguse juurde tagasi - kui algne salvestus on parem kui CD tase, väljund aga on ainult CD tase, siis milles väljendub siin nüüd siis see jutukstulnud "rahaline tasuvus"...?Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
KonfutsiusComment
-
Vs: Muinaslugu sinilinnust
Soomes, minu teada, kõik asjad, mida ja kuhu, ja mis formaadis lasta tohib, on seadusega paika pandud. Teeme eelnõu projekti valmis, siit foorumist saab ehk vajalikud allkirjad ka kokku, ja anname sisse. Ilma selleta ei muutu vist küll midagi.Ilmselt provotseerib audiofiilia aja jooksul retrofiilse modernofoobia arengut.Comment
-
Vs: Muinaslugu sinilinnust
Kas see nüüd just seadust eeldab... Igatahes, kui säärane seadus ongi neil olemas, on seal ruumi ka DSD (multichannel) salvestustele, Enno Mäemets ja veel mõned on seda Soomes praktiseerimas. Kuid kuidas sellest nõiaringist välja pääseks, ma lihtsalt ei tea. Aga oleks hea küll kui välja saaks.Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
KonfutsiusComment
-
Vs: Muinaslugu sinilinnust
Valgusta vähe, mis see on?
Tekkis pähe üks DSD kasuks olev argument, tänu oma laiemale sagedusribale peaks ta olema lollikindlam mängijate "ebamääraste filtrite" suhtes ja ka stuudios "ülekäiate" suhtes kuna lõikeid/mittevajaliku välja filtreerimist saab teha ja tehakse natuke kaugemal kuulmislävest kui CD puhul.viimati muutis kasutaja moi; 30 December 2016, 20:08.Comment
-
Vs: Muinaslugu sinilinnust
Kas see nüüd just seadust eeldab... Igatahes, kui säärane seadus ongi neil olemas, on seal ruumi ka DSD (multichannel) salvestustele, Enno Mäemets ja veel mõned on seda Soomes praktiseerimas. Kuid kuidas sellest nõiaringist välja pääseks, ma lihtsalt ei tea. Aga oleks hea küll kui välja saaks.Ilmselt provotseerib audiofiilia aja jooksul retrofiilse modernofoobia arengut.Comment
-
Vs: Muinaslugu sinilinnust
Kuulberg oli teatavasti basskitarrist, kes aga asus ka helisalvestusega tegelema. Vene ajal. Inimesed hakkasid tähele panema et tema salvestused olid suht tuhmivõitu ning kohati väga ebameeldivalt kõlavate kõrgetega. Teisalt, kui sama tehnikat kasutas näiteks Jaanus Ling, oli tulemus täiesti teine. Eriti toodi esile tema tööd Marju Läniku LPga aastast 1986, "Karikakarde öö" vms (vabandust, ei ole täpselt meeles ja ei viitsi plaadikappi ka tolmutama hakata). Et need inimesed töötasid Eesti Raadios ja Televisioonis otseselt helitehnilistel aladel, siis ma võtsin nende arvamust päris tõsiselt. Eriti kui ka näiteid kuulasime. Ja nii teatud ringkonnas hakati siis kasutama määratlust "kuulbergi effekt", mis tähendas et kui muusik on oma instrumendilt näiteks bassimängija, ei pruugi tal jätkuda tähelepanu muudele olulistele momentidele helis ning ta kas ignoreeris või hoopis lihtsalt ei kuulnud mis tegelikult salvestusega toimus. Eks aeg oli ka siis selline et neid kes üldse midagi teha oskasid, oli siiski vähe, eriti kes oleks poppmuusikaga sina peal. Ka nimetatud Enno Mäemets töötas tollal RET elektroonikainsenerina hoopis, eks seegi ole natuke iseloomulik ajastule.
Milleni tahan jõuda on see et kui täna hindavad ja otsustavad heli kvaliteedi üle kunagised poppmuusikud, siis kogu lugupidamise juures - ei ole paraku palju head loota, sest miskit pole teha, vanus teeb oma töö ning see mida meie kuuleme veel rahuldavalt, ei pruugi suht pidevalt muusikamüra sees olnutele enam üldse nii kõlada nagu vähemvaevatud kuulmisega võiks tunduda. Kui lisada veel kogemuslikult pinnalt, siis suurem osa muusikuid tegelikult ei huvitugi lõpptulemuse tehnilisest tasemest, nemad on ju selle saanud vormida muusikanaudinguks "esimesest reast", enda jaoks. Oleme ju siin varemgi kirjutanud et paljud kuulavad muusika nooti, mitte muusikat audiona. Kas pole huvitav - see on nagu teatud moel ka "digitaliseerimine", mis võimaldab noodikuulajal nautida nooti mistahes kräpist, ilma et selle kvaliteet segaks.
Ma oma tegemistes kasutan ka juba nooremaid kõrvu, et olla kindel ühes või teises muudatuses või täienduses, et need oleksid siiski ka peale minu kuulatavad. Õnneks pole veel n.ö. prohmakaid ette tulnud, minu vanad ja minu "nooremad kõrvad" hindavad muutusi suht ühtemoodi (veel).
Tahame või mitte, kuulmise muutustega (ajas) tuleb meil kõigil arvestada. Ja kui keegi hakkab kujutlema et MiniDisc on HiRes formaat, tuleks kaaluda selle bisnise jätmist nendele kes ei kujutle vaid teavad mis see OLI.
Otsustasin lisada ilmeka näite hiljutisest muusikakollektiivi jõulupeost, kus rõõmsas õhinas kollektiivi juht käis ja kontrollis kas kõik on ikka nii nagu peab, muuhulgas soovitas ta ka panna mängima CD selleks ajaks kui inimesed kogunevad... Te võite kujutada ette noorepoolse orkestripoisi hämmeldust oma näol, kuna CD tegelikult mängis taustaks ja isegi mitte väga vaikselt. Mina vähemalt kuulsin teda mängivat kogu saali ulatuses. Orkestrijuht aga ei kuulnud üldse 5m kauguselt. Nii 70 lähistele jõudev härra. Kui mõelda veel tämbrilisele kuulmisele, mis võiks järel olla, siis on vist hea et telefoniga saab asjad aetud...Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
KonfutsiusComment
-
Vs: Muinaslugu sinilinnust
Peeter Määrits näiteks teeb nii et kui on koorilaul, laseb selle külma kõhuga monoks. Nagunii keegi ju vahet ei kuule stereoga. Mäletate teles muusikasaadet kui maestro Leinatamm pani joonele erinevaid laulukoore? See saade tehti esimese nelja saate osas täielikus monos, natuke keerati panoraami lahti kui äärmiselt halva heli üle avaldas avalikult protesti Anneli Peebo. Tõepoolest, teha muusikasaadet monos, pealegi koorilaulu on ikka omaette tase, me olime ju juba astunud n.ö. digiteleajastusse . Peeter selgitas küll et polevat mikrofone, kuid kaamerate ees olid need ju näha, nende arv ei muutunud kui saade hakkas vaikselt stereoks muutuma. Kaks ülejäänud nime pole mulle millegagi ette jäänud, kui nad on tegevad siis järelikult on kogemused piisavad et saavad hakkama.
Muide, ma olen suht sarnast juttu nagu Rait, proovinud ajada ka Paap Kõlariga, kelle poolvend on Mikk Targo. Paap küsis ka et kas ma kuulen vahet, kui ütlesin et vabalt, pani oma mototöökoda/bussi tümaka lärmama - arvates ilmselt et see peaks mind pahviks lööma mingisuguse kvaliteediga. Olen aus, bussi kohta oli heli kvantiteet ja seejuures natuke ka kvaliteet ok, üle tehase oma. Aga juttu ei jätkunud kauemaks, kui ma mõistsin millises lärmis Paap oma deltaplaanide ja skuutritega pidevalt viibib, ei näinud vähimatki mõtet millegi kuulmisest rääkida. Ma tunnistan et olen üsna mitme muusikainimesega seda teemat proovinud lahata, nii ebameeldivat reageeringut kui tegi Paap, ma pole veel kohanud. Kas see on perekondlik omadus, ma ei oska arvata, aga kui lugeda kuidas Mikk reageerib tema kohta loodud wiki lehekülje peale... siis mis sa kostad.
"Kes on teile andnud volitused minust siia kirjutada? kes te üldse selline olete ? - Mikk Targo" (kirjaviis muutmata) ei ole minu arust isiku väljendusviis mis kutsuks suhtlema. ( https://et.wikipedia.org/wiki/Mikk_Targo )viimati muutis kasutaja OSX; 30 December 2016, 22:46.Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
KonfutsiusComment
-
Vs: Muinaslugu sinilinnust
Mul olid ikka väikesed kahtlused selle CD sibilantsi kohta ja lasin 4.-nda laulu Leplandi "essi" koha spektraalanalüsaatorist läbi (31.306-32.697 sek.) ja see ei ole ikka minu luul: https://sites.google.com/site/moijmo.../LeplandiS.PNG
selle laulu "ess" susiseb ka kõigis muudes mängijates, kus teda proovinud olen.
Tegin pildi ka plaadi infost otse plaad kestalt: https://sites.google.com/site/moijmo...ugSinInfo3.jpg
seal on näha, kes vokaalid salvestasid ja täitsa nii ongi, et ühtedes lauludes vokaal susiseb palju rohkem, teistes on talutavuse piirides.viimati muutis kasutaja moi; 31 December 2016, 11:45.Comment
Comment