miljoni dollari "kihlvedu" kõlarikaablite peale

[TeeTL]

James Randi pakub miljon dollarit sellele, kes tõestab tavainimesele arusaadavalt, et Pear Cable 7250 dollarit maksvad "audiofiil-kaablid" kõlavad paremini kui tavalised (võrdluses on analoogsed kaablid MOnster Cable't, mis olevat samuti natuke ülehinnatud).
väljakutse
http://gizmodo.com/gadgets/calling-b...ter-305549.php
väljakutse vastus
http://gizmodo.com/gadgets/calling-b...4.php?retitled
Küsitavat on selles testis palju, kes teab, kas see üldse toimuma saab, või vaieldakse mingite lähtetingimuste üle lõputult, aga eks näis.

[toomasp]

Vs: miljoni dollari "kihlvedu" kõlarikaablite peale

randi on BS generaator

[tehnofriik]

Vs: miljoni dollari "kihlvedu" kõlarikaablite peale

Aga mina isiklikult tahaks küll seda tõestust näha. Teadusartikli vormis, korralikult teostatud, statistiliselt valiidsete eksperimentide põhjal koostatult, mitte mõne hüperaudiophooli BS-na. Ise ei usu üldse seda kaablijura - senikaua, kuni kaabli takistus, induktiivsus ja mahtuvus on väikesed (signaalikaablite korral ka varjestus korralik), pole IMO vahet, kas 1000€/m puhtast hõbedast juhe või 2€/m vaskkaabel. See "vahe" kipub rohkem platseebo olema - "OMG, 1000€ hõbekaabel, see ju ON parem, PEAB OLEMA parem!".

[ats]

Vs: miljoni dollari "kihlvedu" kõlarikaablite peale

Ajsa võti on selles, et see tuleb ära tõestada nö "tavainimesele". Tõestus peaks siis olema ikkagi käega katsutav ehk kuulamistulemusena saavutatud. Paberi peale võib igasugust jura kokku kirjutada, aga see ei tõesta "tavakasutajale" veel mitte midagi. Ehk siis lükata üles üks hi-end gear ja teha mõlemate juhtmetega pimekatseid, suvaliste tänavalt korjatud inimestega. Huvitav mis see protsent peaks olema, kust maalt saaks lugeda asja tõestatuks? Või on siin üldse midagi võimalik tõestada ?

[tehnofriik]

Vs: miljoni dollari "kihlvedu" kõlarikaablite peale

Selleks, et asi teaduslikult ära tõestada, on tarvis 1.) kaableid mõõta 2.) võtta mingi valim, ütleme, nt. 2000 juhuslikult valitud inimest, korraldada kuulamiskatse (1000 inimest kuulavad tavalist, 20.- meeter kaabliga süsteemi, 1000 selle überkalli kaabliga, kõik muud tingimused (ruumi temperatuurist ja valgustatusest helitugevuseni) loomulikult samad),lasta hinnata heli, ütleme, 3-palliskaalal (halb, OK, hea) peaks piisama ning teha statistikat. Kusjuures, valim ei tohiks teada, milles katse üldse seisneb, neil palutakse lihtsalt hinnata heli, mida nad kuulevad. Muusikavalik on ilmselt kõige raskem, see peab olema midagi, mis kõigile inimestele ühtemoodi meeldib, ja soovitavalt üks ja seesama. Ilmselt peaks olema tegu terve plaaditäiega, võimalikult erinevate zanrite parimad palad. Alles peale sellist katset võib midagi öelda.

[suur13]

Vs: miljoni dollari "kihlvedu" kõlarikaablite peale

Selleks, et asi teaduslikult ära tõestada, on tarvis 1.) kaableid mõõta 2.) võtta mingi valim, ütleme, nt. 2000 juhuslikult valitud inimest, korraldada kuulamiskatse (1000 inimest kuulavad tavalist, 20.- meeter kaabliga süsteemi, 1000 selle überkalli kaabliga, kõik muud tingimused (ruumi temperatuurist ja valgustatusest helitugevuseni) loomulikult samad),lasta hinnata heli, ütleme, 3-palliskaalal (halb, OK, hea) peaks piisama ning teha statistikat. Kusjuures, valim ei tohiks teada, milles katse üldse seisneb, neil palutakse lihtsalt hinnata heli, mida nad kuulevad. Muusikavalik on ilmselt kõige raskem, see peab olema midagi, mis kõigile inimestele ühtemoodi meeldib, ja soovitavalt üks ja seesama. Ilmselt peaks olema tegu terve plaaditäiega, võimalikult erinevate zanrite parimad palad. Alles peale sellist katset võib midagi öelda.

Esimese punktiga nõus. Teist punkti saab teha palju lihtsamalt. Lihtsalt korralikult läbi viidud ABX (või human-ABX). 15-st inimesest peaks juba piisama. Testigrupi kooseisus võiks olla ikkagi teatav hulk tunnustatud (whatever mismoel) audiofiile, siis oleks testil sama seltskonna hulgas rohkem kaalu (muidu väidavad, et "need suvalised dumbassid tänavalt loomulikult vahet ei kuule"). Kusjuures inimesed võivad teada mis testiga tegu. Igaüks võib kuulata oma lemmikmuusikat - seda mida kõige paremini tunneb (ja sealt siis nüansse otsida). "Headus" ei oma mingit tähtsust.
Tõestuseks pole vaja muud, kui järeldust, et "testgrupp ei suutnud pimetestis kahel kaablil vahet teha". Selles ongi point. Tõestama ei pea mitte seda, et vahet pole, vaid seda, et vahe on.

[moi]

Vs: miljoni dollari "kihlvedu" kõlarikaablite peale

Teist punkti saab teha palju lihtsamalt. Lihtsalt korralikult läbi viidud ABX (või human-ABX). ...
Tõestuseks pole vaja muud, kui järeldust, et "testgrupp ei suutnud pimetestis kahel kaablil vahet teha". Selles ongi point. Tõestama ei pea mitte seda, et vahet pole, vaid seda, et vahe on.

Soomlased on selliseid teste küll teinud, nii võimudele kui kaaablitele ja ABX testi tulemus on olnud see, et eristamine on väga lähedane juhuslikule jaotusele.

[tehnofriik]

Vs: miljoni dollari "kihlvedu" kõlarikaablite peale

Häda selles, et kui inimesel palutakse midagi võrrelda, siis isegi, kui erinevusi ei ole, sageli "tajutakse" erinevusi. Eriti kui küsitakse, kumb parem tundub. Seetõttu on parem, kui üks inimene kuulab üks kord, üht kaablit (subjekt muidugi ei tea, millist kaablit, veel parem, ei tea üldse, et tegu mingi võrdlustestiga) ja küsida, kas on halb, OK või superhea heli. See ei ole täiuslik meetod, aga midagi paremat ma välja mõelda küll ei oska. Probleem võib tekkida ka tehnikaga millega kuulatakse - see peaks olema midagi absoluutselt täiesti neutraalset, stuudiomonitorid-võimendid ilmselt parimad. Ja mida rohkem on katsealuseid, seda usaldusväärsemad on tulemused (ilmselt tekivad lahknevused sellega, millist heli keegi kuulama on harjunud - rullnokkadel ja lambifännidel on absoluutselt erinev arvamus stuudiomonitoridest). Võib arvata, et selline test näitab lõppkokkuvõttes seda, et rullnoka jaoks on vähe "tümmi", lambifänni jaoks liiga "steriilne ja elutu" (vahet pole, mis kaabel) ning stuudiotegelased ja helitehnikud hindavad 20.-/m ja 2000.-/m kaableid ühtemoodi headeks. Ning takkajärgi objektivistid ütlevad, et näete, vahet pole, ussiõlitegelased kisavad, et katse oli halvasti korraldatud ja ei näita midagi, igaüks ikka vahet ei kuule, peab "treenitud kõrv olema", katses kasutatud muud seadmed ei võimaldagi vahet kuulda jnejne.

[suur13]

Vs: miljoni dollari "kihlvedu" kõlarikaablite peale

...Seetõttu on parem, kui üks inimene kuulab üks kord, üht kaablit (subjekt muidugi ei tea, millist kaablit, veel parem, ei tea üldse, et tegu mingi võrdlustestiga) ja küsida, kas on halb, OK või superhea heli. See ei ole täiuslik meetod, aga midagi paremat ma välja mõelda küll ei oska...

Huh... ka sa ise usud, et isegi 20.-/m. kaabel saab järsku "halb" olla ?

Isegi kõige suuremad "voodoo kummardajad" nõustuvad, et ülikallite kaablite puhul vahe on väikestes vaevukuuldavates nüanssides.
Skaala "halb, OK või superhea" kasutamine siinkohal on kui juuksekarva paksuse mõõtmine raske ehitusloodiga ja siis iseloomustada üritamine sõnadega "pehme, heledam ja lõhnab".

Kõik kaablid alates kõige odavamast "Noores Tehnikus" müüdavast kõlavad "hästi". Küsimus on selles, kas 100 000.-/m. kaabel suudab tajutavalt esile tuua nüansse, mida odavad "nöörid" ei suuda ?
Mina ja julgen väita, et enamus terve mõistusega inimesi seda ei usu. Küll aga on soovijatel võimalus seda tõestada.