juhtmed

[video]

Kas cd või muu seadme ühendamisel võimendusega ka juhtmetel nõudeid on?
Seda arvestan, et varjestusega ikka
aga nt: Minimaalne pikkus?
Mõtlen seda, et dvd ja resiiveri vahele piisaks 20..30 cm jupist kas sobib

Sama küsimus ka coacial kaabli puhul.

[@ndres]

Originally posted by KaruTEC@Mar 11 2005, 10:40
Ma ei viitsi hakata valemeid tooma et tõestada peenikese juhtme halba mõju kõllile, sest siin leidub kahtlemata geeniusi kes ka need valeks tunnistavad hoolimata faktidest ja reaalsusest.

Oled ikka kindel, et selline valem olemas on?
Ainuke, kes kõlarile halba mõju saab avaldada, on minu arvates ikka persoon, kes helitugevuse nuppu keerab. Kui sellega liiale minna, siis ei ole mõtet süüdistada juhet Isegi siis mitte, kui jämedama juhtmega oleks kannatanud keerata.

A la sõitsin autoga vastu puud, sest teel oli kurv. Järelikult kurv on süüdi?

[rnzr]

Originally posted by video@Mar 11 2005, 15:34
Kas cd või muu seadme ühendamisel võimendusega ka juhtmetel nõudeid on?
Seda arvestan, et varjestusega ikka
aga nt: Minimaalne pikkus?
Mõtlen seda, et dvd ja resiiveri vahele piisaks 20..30 cm jupist kas sobib

Sama küsimus ka coacial kaabli puhul.

no selge ju, et mida lühem seda parem

[moi]

to: KaruTEC ja Tony_T
Krt mis te jamate: üks ei viitsi kirjutada teine lugeda aga sisuliselt räägite samast asjast. Ehk kaablil ja kaablil ON vahe.

Originally posted by Ints@Mar 10 2005, 17:44
Teeme testi! Minu poolt on kõlarikaablid ja signaalikaablid.(alates odavast sarjast kuni selle High End kaabliteni välja).Teie poolt oleks tehnika (võim,CD ja kõlarid).Proovime asja praktikas.

Teeme testi, saab asju ehk kellegi jaoks selgemaks.
Mina pakun välja võimendi, Tallinna piires igal ajal.
On kellelgi väga head CD-mängijat, kõlarid ja korralik kuulamisruum?

[sillu]

Sama küsimus ka coacial kaabli puhul.

Pakub omalegi huvi
Kas ja kui pikk on min. pikkus just coacial kaablil.

[rnzr]

Originally posted by sillu@Mar 16 2005, 13:07

Sama küsimus ka coacial kaabli puhul.

Pakub omalegi huvi
Kas ja kui pikk on min. pikkus just coacial kaablil.

1. see on COAXIAL ehk koaksiaal kaabel mitte COACIAL.
2. mida lühem seda parem, loogiline ju.

[@ndres]

Originally posted by marcor1@Mar 11 2005, 14:20
Võtame sidekaabli(Cat5 näiteks), koorime, punume topelt kaabliks saame (4*2*0,5)*2=8 ruudune kaabel, seega paarisjuhtme jooksvaks meetriks tuleks 8 kr/m (hulgimüügi hind)+enda töövaev.

CAT5 kaabli puhul tähistab 0,5 soone läbimõõtu, mitte pindala.
Seega ühe 8 mm² soone saamiseks tuleb võtta siiski 5 kaablit.

Nõrga signaali kaablitest ja nende mõõtmisest kirjutas martinj eelmise aasta detsembri Arvutikasutajas.
Ei tea kas julgengi refereerida - audiosagedustel mõõtmiste järgi erinevatel kaablitel sisulist vahet ei tuvastatud h34r:

[marcor1]

Ju CAT5 siis on siis d=0,5, mitte S=0,5. Ise tegelen tugevvooluga ja ei tulnud selle pealegi, et kaabli mõõduna kasutatakse läbimõõtu, mitte ristlõiget :blink:
Aga seda ma isegi usun, et reaalsuses ja audiosagedustel on need kao erinevused VÄGA väikesed.
Tuli meelde lugu, kus "kurjad" inimesed tegid veinigurmaanidele kokkusaamise. Seal pakuti "punast veini", mis koosnes valgest veinist ja maitsetust/lõhnatust värvainest. Ja mitte ükski veinifriik ei saanud aru, et tegemist on valge veiniga

[moi]

Originally posted by @ndres@Mar 16 2005, 23:15
Ei tea kas julgengi refereerida - audiosagedustel mõõtmiste järgi erinevatel kaablitel sisulist vahet ei tuvastatud h34r:

Ülespoole 20kHz ja alla 100 kHz on vahe küll väga hästi mõõdetav ja mõõdetud mitmete testide käigus.

[typsomaan]

Ja mis sagedusi inimene suuda tajuda/eristada? kuni 20Khzväikeste mööndustega vbl ka rohkem!

Seega pole ju vahet!

[stuudio]

Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on asi sihuke: Tehnikarahvas kasutab mõõtmistel-testidel siinus-signale. On ju nii? Kui palju aga muusikas-laulus puhast siinust on?
Kui koolifüüsika ja ohmi seaduse teadmistega vaadata, millist vaeva eletrotehnika tudengid näituseks siirdeprotsesside arvutamisega liinis-alajaamas peavad nägema, tundub ka see mõttetu jamana.
Minu arust on kõlarijuhe neliklemm - aktiiv-, mahtuvus- ja induktiivtakistus. Sigannal, mis seal jookseb, on kradi keeruline. Stereos veel kaks kanalit.
Inimkõrva on aastamiljonite jooksul lõvid-hundid ja muud elajad treeninud määrama suunda (faasivahet kõrvadesse saabuvates signaalides) ja signaaliallika identiteeti (sõbra või vaenlase sosin).
Meie eesmärk seda sama aparaati kõrvad+aju kasutada hea mõnusa äraolemise tekitamiseks (Musanauding).
Kui meie mõõtmised näitavad, et juhtmetest miskit ei sõltu, aga kõrv tunneb vahet, siis tuleks kuidagi teisiti mõõta. Kui keeminline analüüs näitab, et kaks suppi on identsed, aga üks on maitsev ja teine tundub solk, siis ONGI SEE TEINE SUPP SOLK.

[elukaz]

Originally posted by stuudio@Mar 17 2005, 10:55
Kui palju aga muusikas-laulus puhast siinust on?

Kõik signaalid on võimalik taandada erineva sagedusega siinussignaalide summaks. Ehk siis kogu muusika on puhas siinus.

[Ints]

Väikese parralleeli võib antud teemasse tuua võimendite vallast.Kui kõrvutada kahte võimendit (transistorvõim ja lampvõim),mis on oma mõõdetud parameetritelt identsed,siis ikkagi on lampvõimu sound parem.See tähendab seda,et helis on midagi sellist,mida mõõteriist ei näita,inimkõrv aga tajub seda.Tõenäoliselt on sama ka kaablitega.

[KaruTEC]

>> Ehk siis kogu muusika on puhas siinus

Puhas loogikareeglite eiramine. Kui inimene koosneb süsinikust siis süsinik ei ole veel inimene.
Btw. matemaatiliselt ideaalset puhast siinussignaali ei ole tegelikult olemas ja seda ei ole võimalik tehagi. Kes Fourieri rida tunneb, saab aru miks. (Ma ei räägi sugugi siinuse "kvaliteedist" )

Tegelikult - kahe võimu erinevust on alati võimalik mõõta AGA selliseid mõõteriistu annab otsida. Mittelineaarmoonutus on ainult pisike osa kogu rämpsust mida võim helile lisab. Kõiksugu koostoimed kõlari, juhtmete, filtri jne jne tekitavad erinevaid protsesse ja kuna nende mõõtmine ajaks hulluks siis on lihtsam lõpuks usaldada kõrva - loomulikult peavad baasparameetrid ka head olema (amplituud - sagedus , faas - sagedus, müratase jms.)
Kõrva jaoks ju võim mõeldud ongi.

[KaruTEC]

Arvutikasutaja mõõtmised on tagasihoidlikud, neil ei ole piisavalt head tehnikat kusagilt võtta. Mingeid põhjapanevaid järeldusi sellest teha on diletantlik.

20kHz kõrva ülemine piir ei tähenda suurt midagi. Piirsagedustel töötamisel on võimu faasikarakteristikud, tagasiside, intermodulatsioon jne hoopis olulisemad kui 10 korda alla -3dB punkti. Seetõttu peab norm. võim ikka üle 50kHz jooksma.