Ruuteri paigaldus õues

[raulo]

Ruuteri SLT869 LTE juhendis punkti 2 all on soovitatud ruuter paigaldada pigem seinale kui katusele.
Oskab keegi selgitada miks on avatud katusele paigaldus kehvem valik?

[OSX]

Ikka piisavalt idiootlik juhend, peab nentima. Aga miks nad ei soovita avatud paigaldust, on see põhjus ilmselt et kuna tegu on ringikujulise suunadiagrammiga vastuvõtul, siis on avatud ja kõrgema paigalduse korral mõeldav et ta saab kätte mõne kaugema masti signaali ja ühendub hoopis sinna, mis aga annab kasutajale aeglasemad kiirused, kui selle signaali parameetrid on piisavalt nõrgad. See viitab tarkvara puudulikkusele, kus nähtavasti ei ole siis võimalik CellID'd lukustada, see aitaks kauge masti probleemi lahendada.

Sõltub asukohast, aga meie nn linnalähipiirkondades ei ole maste teab mis palju. Nii et siiski tasub panna välisseade esiteks võimalikult kõrgele, katuseharjast/korstnast kaugemale vähemalt ca 1,5m. Eriti kui on tegu plekk-katusega, siis selle mistahes elemendist 1,5m kõrgemale kaugemale. Liiga lähedal olevad objektid tekitavad vastuvõtus liigseid peegeldusi ja kiirused hakkavad ülearu kõikuma. Järgmine tingimus - kui vähegi võimalik, siis tekitada silmside konkreetse mastiga. Ja seejuures tuleks arvestada looduse pealekasvuga, et ei tekiks nii lihtsalt olukorda kus sügisel räägite et"pannes olid kõik hästi aga nüüd on kiirused kehvad". See saab tekkida kui puuvõrad vahele kasvavad ja kenasti lehes on. Praegu on üldse kõige kehvem aeg sellise seadmestiku paigalduseks, sest kuna lehti pole, siis ei pruugi märgata kaugemal olevaid takistusi ja hetkel toimiv lahendus ei pruugi olla vastu suve enam kuigi hea. Seepärast tasub võtta binokkel või hea zuumiga kaamera, et potensiaalse paigalduskoha suund mastini "läbi vaadata", vältimaks tuleviku üllatusi. Kuna seade on cat16 klassi kiirustega, siis tasub ikka natuke ju vaeva näha et potensiaal ära kasutada.

Nüüd need termose tüüpi antennid. Ma kirjutasin et nad on ringikujulise diagrammiga, aga reaaluses on olukord natuke spetsiifilisem, kuna neid antenne seal sees on rohkem, seetõttu tasub vaadata paigaldusel saadvat signaalitugevust programmiliselt, numbrites, ja termost veidi keerates leida tegelik parim signaalitugevus. Ütleme nii et see "ringikujulisus" on veidi lopergune, keeramine aitab paremad kohad selgitada.

Signaalitasemed, mida silmas pidada: RSRP olgu parem kui -80dBm, RSRQ parem kui -8dBm (väiksem on parem), SINR 15dB või suurem, parem oleks isegi 30+dB. Kui sellest lävest on signaalid paremad, siis võib rääkima hakata sellest kui hea on ISP kes teenust osutab.

[tcumen]

Lihtsalt ääremärkusena:
Mitte alati ei ole kaugema masti külge haakimine paha. Lähim mast võib olla nii ülekoormatud, et väiksema koormusega kaugemast saab parema tulemuse.
Praktikas seda nn. termostega ei tee, vaja on suundanntenni(e).

[OSX]

Saab olla nii, aga reaalselt on nii et kaugus määrab kiiruse mis läbi saab tulla ja kui mastid on hajas ca 6-7km vahedega (ühe ja sama ISP korral), siis ei saa seade isegi B7 külge, rääkimata kiiruse kokkuleppimisest. Me räägime ju praegu agregeerivast cat16 klassi seadmest, mitte cat4 seadmest, kus pole mitte midagi muud kui ainult 1 ühendus ja 1 toru, mille läbilase lõpeb reaalselt mingi 30+ Mbit/s juures, sedagi heal juhul. cat4 asjaga jah, saab mastikoormusi monitoorida küll .
Siin on veel üks moment - klientseade peab ka siis suutma lukustada end selle kaugema cell'i külge, sest kui ta ei saa lukustatud, siis hüppab ta esimesel võimalusel ju lähedase masti külge tagasi ja kogu unistus vähese koormusega mastist läks koos sulaveega...