Emakell

[klm]

Vs: Emakell

Kui soovitakse suuremat stabiilsust siis kasutatakse temperatuurikompensatsiooniga kvartsgeneraatoreid - TCXO
nende temperatuuri stabiilsus on tavalistest kvartsgeneraatoritest paarkümmend korda parem.
1.5ppm TCXO - ga võib raadioamatööre TV pulgaga juba pikemalt kuulata, ilma et hääl "porgandiks" läheks

Siin TCXO st juttu : https://www.electronics-notes.com/ar...oscillator.php

Samuti räägitakse selle lehe alalehtedel ka eraldi ümbritsevast keskonnast kõrgema stabiliseeritud temperatuuriga kvartsgeneraatoritest, e ahjust (OCXO) , ning erinevatest kvarts filtritest.

Tavalise kvartsgeneraatori, TCXO ja OCXO sageduse temperatuuri stabiilsuse võrdlus:

Temperatuuri vahemik 0C to 70C	Tavaline kvarts ±10 ppm	TCXO ±0.5 ppm	OCXO ±0.003 ppm
-20°C to 70°C	± 25ppm	± 0.5ppm	± 0.02ppm
-40°C to 85°C	± 30ppm	± 1ppm	± 0.003ppm

[rainadov]

Vs: Emakell

Raadiosaatjatel nimimetati seda "ahju" termostaadiks. Sageduse peenhäälestust tehtigi temperatuuriga termostaadis.

[fre]

Vs: Emakell

Unustaks nüüd ära igasugused "ahjud"...
Termostaadi temperatuuriga sageduse
muutmine on siiski väga erandlik toiming,
seda võidi kasutada kunagi ringhäälingu
saatjate võrgu sünkroniseerimisel, mujal
vaevalt et seda kunagi tehtudki on.
Sellised kesklaine sünkroonvõrgud olidki
tollal üldse üks erandlik värk ja leiutis...

[urmas78]

Vs: Emakell

https://www.ebay.com/itm/10MHz-OCXO-Constant-temperature-crystal-clock-frequency-reference-high-stability/254149974340?epid=12029941483&hash=item3b2c84d944: g:VLwAAOSwNJ5ZgtKv
Isegi müügil termostabiilsed.

Aga jah radioaktiivne generaator on vist stabiilsem, maksab jälle.
https://www.ebay.com/itm/10MHz-FE-5680A-Rubidium-Atomic-Frequency-Standard/172630006045?hash=item28318cd91d:g:6hIAAOSwzvpa0EX t

Odavaim on gps küljest täpne sagedus saada, aga see peab siis levis olema.

[fre]

Vs: Emakell

Mõned aastad tagasi nägin Tõraveres, observatooriumis
sageduse standardit, seal oli küll märksa soliidsem kast...
See oli üks, aga tema signaali saadeti seal mitmele
poole üle kogu hoone, kellele aga vaja.
Muidu nagu emakell, aga hoopis kõrgsagedussignaal.
Pole enam meeles, mitu MHz võis see olla.

[fre]

Vs: Emakell

......
Palju voolutarve on, ehk kas õnnestub mingi pikem aeg käitada ka patareide pealt (6xLR20)?

Leidsin veel märkmeid skeemi koostamise ja katsetamise ajast.
Olen mõõtnud emakella voolutarvet 9V patareilt, kui võrguadapterilt
voolu ei tule, nagu see olekski elektrikatkestuse olukorras.
Vahetult peale minutiimpulsi väljastamist, kondensaatori C13
osalist tühjendamist, oli voolutarve alguses umbes 0,4mA.
Mõne sekundi möödudes oli vool juba alla 0,3mA ja
20 sekundit hiljem, kui C13 jälle laadunud, juba alla 0,2mA.
Peaks päris kauaks jätkuma...

Prooviks veel kokku võtta kella käigu täpsuse,
mis saab alguse kella "südamest" ehk tänapäeval
valdavas enamuses kvartsgeneraatorist. Küsimus
taandub sellele, kui täpselt kell üldse käima peab.
Üsna ühtlasel toatemperatuuril võib kõige lihtsama
kvartskella, kui tal vaid trimmerkondensaator sees
on, välja reguleerida käigutäpsusele isegi alla viie
sekundi ühe kuu kohta. Trimmeri puudumisel, nii
nagu tänapäevastel poest ostetutel ikka, on see
"nagu juhtub". Aga juhtuda võib, ei tasu imestada,
isegi sekundi või paar ööpäeva kohta. Oleneb ju
sellest, kuipalju kusagil tehases käigutäpsusele
üldse on mõeldud või sellele rõhku pandud.

Võtame nüüd sellise mõiste, mida kutsutakse "ppm"
ehk siis generaatori puhul sageduse ebatäpsust
ühe miljondiku võrra nimiväärtusest.
Näiteks kui generaator peaks väljastama sagedust
täpselt üks megaherts, lubab ±1ppm tal olla kuni
ühe hertsi võrra kõrgemal või madalamal. Kui selline
generaator panna kella "südameks", saame tema
käigutäpsuseks ±1 sekundi umbes 11 ööpäeva kohta
(arvutus täpsemalt - 11 ööpäeva, 13 h, 46 min ja 40s).
±0,1ppm võimaldab ±1 sekundi juba ligi 116 ööpäeva.
Kui tihti me peaks kella õigeks panema, enne kui viga
meid häirima hakkab, sellest lähtuvalt võib juba arvata,
kui täpset generaatorit me talle vajame...

Kui nüüd eelkirjeldatud emakellast mõelda, kus kell
"hüppab" edasi minutikaupa, on juba seetõttu viga
tema näidus mingi pool minutit sinna-tänna. Selliseid
on siiani töös näha (viimati nägin Türil raudteejaama
välisseinale paigaldatuna) ja tavaolukorras nad täitsa
rahuldavad igapäevavajadusi. Küllap seesuguseid ka
vahete-vahel õigeks pannakse kui viga häirima hakkab.
Nüüd on kõige rohkem juba selliseid kelli, millel "aeg
hüppab" sekundikaupa, mulle omakorda meeldivad
aga sujuvalt liikuva sekundiosutiga kellad ja ajapikku
üritan ka kodus sellistele "üle minna". Vaiksed pealegi,
ei tiksu ega kolksu... Tõenäoliselt loon ka oma võrgu
nendele, mis töötaks sellistele sobival 8Hz sagedusel.

Mulle näiteks sobib suurepäraselt seesugune variant,
kus kell ei valeta üle ühe sekundi. Selleks arendan
teemat https://www.elfafoorum.eu/forum/tehn...ifoorum/82866-
Hüppeliselt toimuv kellaaja õigekspanek (kui on õigest
ajast ette käinud või maha jäänud) sealjuures ei sobi
ja seepärast kasutan teist võimalust - kvartsgeneraatori
sageduse korrigeerimist näiduvea ilmnemisel.

[fre]

Vs: Emakell

Täienduseks veel eelnevale ja võrdluseks.
Kellade kvartsid on valdavalt sagedusega 32768Hz.
Miks on just selline sagedus, olen selgitanud ka siin foorumis.
Kui selline kvarts töötaks kella generaatoris täpsusega ±0,1Hz,
oleks see ±3ppm (täpsem arvutus annaks ±3,052ppm) ja teeks
kellale ±1 sekundit käiguviga umbes nelja ööpäeva kohta.

32768Hz sagedusest saan kõige lihtsamalt (järjestikku kahega
jagamistega) mulle vajalikke sagedusi 128Hz (minu helihark-
mootoriga kellale), 8Hz (sujuvalt liikuvate sekundiosutitega
kellamehhanismidele) ja näiteks ka 1Hz või 0,5Hz (viimane
sobiks siis sekundikaupa "hüppavatele" väliseks "toiteks"), aga
vaevalt ma kodus mõnda minutikaupa liikuvat kella kasutaks.
Muudest (kümnendsüsteemis) "ümaratest" sagedustest on
neid vajalikke juba palju keerulisem ja tülikam sünteesida.

[Shele]

Vs: Emakell

Mul on mingi 30+ aastat vana nõukaaegne kell konstruktor, väikese kvartsiga, käib 4-5s ööpäevas ette. Seal on küll trimmer, aga pole viitsinud proovida paremaks keerata. Kusagil vedeles vaakumis/klaasis kellakvarts, see peaks oluliselt parem olema.

[ci139]

Vs: Emakell

60.-ne sagedusjaguri 39+20s aeg diagram võimaldab spekuleerida tema põhimõttelise tehnilise lahenduse üle ::

Spice // PM-skeem


--------------
Spice'i jaoks on liiga sündmustihe digitaalset jampsi tõugata , aga ma tahtsin kontrollida kas ma mõtlen õigesti (mida iganes see siis peaks tähendama???) . . . e. siis -- kas õnnestub ↓see kamm↓ kokku laduda esimse korraga
(ettevaatust libiseva/nihkestatud ajaskaalaga ↓↓)

[Starfish]

Vs: Emakell

Lõikasin lahti ühe 25.000MHz kvarts ostsillaatori.
See on selline, mis välist lisaahelat ei vaja.

[klm]

Vs: Emakell

Lõikasin lahti ühe 25.000MHz kvarts ostsillaatori.
See on selline, mis välist lisaahelat ei vaja.
[ATTACH=CONFIG]17894[/ATTACH]

Kas saaks pilti ka esikaanest?
Mis tüüp oli?

[Starfish]

Vs: Emakell

See on juba hävinud aga kirjad olid peal sellised:
HEFGCJ
25.000000M

[ci139]

Vs: Emakell

ma ei tea kas järgnevast ka kasu on aga leidsin selle kui sobrasin oma PDF'ide arhiivis
restore web index = https://www.google.com/search?q=Crys...filetype%3Apdf → https://bgaudioclub.org/uploads/docs...er_Matthys.pdf

[fre]

Vs: Emakell

.............
К176ИД2 on üks minu lemmik, lääne analoog on 4543.
See on vahemäluga mikroskeem 7-segmendise numbri
juhtimiseks, millega olen rohkem tegelenud ja võin veidi
ka lisateavet jagada.

Minu koostatud emakella skeemis pole küll К176ИД2
kasutusel, aga kuna muudes elektronkellades sellist
vahel kohata võib, panen siia teemasse tema kohta
kasutamise skeeminäite ja veidi üldist iseloomustust.




Vasakpoolne skeem näitab 7-segmendise ühise katoodiga
LED-numbri juhtimise võimalust, parempoolsel on aga
ühise anoodiga 7-segmendine valgusdioodnumber.
Niimoodi päris otse ühendades saab kasutada vaid
väiksemaid numbriindikaatoreid, sest К176ИД2 väljundid
piiravad iga segmendi voolu umbes 6mA-le (lühisvoolud
ta piirab ka umbes 7mA-le, sealjuures riknemata).
Numbriindikaatori koma (punkti) segmendi kasutamisel
tuleks selle vool muidugi eraldi (kasvõi takistiga) piirata.
Suuremate segmendivoolude saamiseks tuleks midagi
lisada ИД2 ja numbriindikaatori vahele, taolist näidet aga
võin pakkuda edaspidi, tõenäoliselt hoopis uues teemas.

Väljundid ja segmendid on tähistatud rahvusvaheliselt
tunnustatud-levinud viisil väiketähtedega a...g, numbri-
indikaatoril sagedasti esinev punkt või koma tähega h.
Kirjanduses (eriti venekeelses) ja netiartiklites võib kohata
muudsugust ja eksitavat (nt. suurtähti või hoopis vene)
tähistust. Samuti võime leida К176ИД2 sisendite erinevaid
tähistusi, mina olen jäänud pidama sellistele:
Sisendi viik 1 (minul M, sõnast "Mälu" või "Memory") juhib
sisemist 4-bitist vahemälu. Kui sellele anda kõrge nivoo,
teisendab К176ИД2 sisendite 8-4-2-1 koodi 7-seg. koodiks.
Aga kohe kui M nivoo viia madalaks, jääb kehtima viimatine
sisenditele 8-4-2-1 tulnud kombinatsioon, võetuna ainult
sisemisest mälust. Kui M nivoo uuesti kõrgeks viia, saab
numbriindikaator jälle sisenditele 8-4-2-1 tulevat vastavust
näidata. Selline vahemälu võimalus on kasulik, kui näiteks
К176ИД2 on sagedusmõõtja staatilise indikatsiooniga
loendusdekaadides - sel ajal kui loendur alles "korjab" uut
tulemust, näitab indikatsioon eelmist, ilma et numbrid sel
ajal virvendaks.
Sisendi viik 7 (minul K, nagu "Kustutus") võimaldab sinna
kõrget nivoo andes vajadusel numbri sunniviisi kustutada.
Lisaks on võimalus näit kustutada ka siis, kui sisenditele
8-4-2-1 anda suurem kombinatsioon kui "9" (1001).
Sisendi viik 6 (minul P, sõnast "Polaarsus" või "Polarity")
määrab väljundite a...g aktiivse polaarsuse, lisaselgitust
vast ei vaja, näidis-skeemid on arusaamisel abiks.

К176ИД2 abil võib samuti väga edukalt juhtida ka üksikuid
7-segmendiseid vedelkristall-numbreid. Aga nendele peab
andma vahelduvvoolu, et segmentide elektroodid ära ei
laguneks elektrolüüsiga. Selleks on tore nipp. Tavaliselt
on skeemis saadaval näiteks 64Hz (või muu, harilikult
mõnikümmend Hz) "meander", millel on kõrge ja madal
nivoo sümmeetriliselt-võrdselt. Selline antakse korraga
К176ИД2 sisendile P ja indikaatori üldotsale (need on
siis omavahel lihtsalt kokku ühendatud).

[ci139]

Vs: Emakell

about : https://assets.nexperia.com/document...et/74HCU04.pdf + http://www.computer-museum.ru/books/radio/mrb1070.pdf



Tavaliselt 32k kvartsi käima hakkamine on Spice'is peaaegu et võimatu sündmus (termomüra . . . ja üldse igasuguse müra puudumine) --või siis-- hakkab kvarts käima tugeva siinuse moonutusega* ... nagu ka selles simulatsioonis (*seda liiga suure energia "pealetagumise" tõttu)