Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
http://www.elfafoorum.eu/faq.php
See more
See less

Hübriid, IGBT ja teiste paljujalgsete (lahti)jootmine?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Hübriid, IGBT ja teiste paljujalgsete (lahti)jootmine?

    Ehk võiks sellest teemast olla tolku ka teistele huvilistele.
    Omal oli tarvis joota lahti paljujalgseid suuri hüdriidmooduleid, umbes taolise koivastikuga nagu allolev, samas on mõned suured moodulid, näiteks 3 IGBT moodulid, ühises kestas, neil siis mitut mõõtu joodetavaid koibasid, osad lapikud, osad ristkülikulised.
    Varemalt ei olegi olnud nende suurte paljujalgsete moodulitega tegeleda hobikorras ja - neid eemaldada, nii, ET PLAAT, mis nendekohale joodetud, jääks ka KASUTATAVAKS.

    Seega, kas kellelgi on kogemust nende lahtijootmisega? Millised on paremad meetodid?

    Ise kasutasin tinasuka meetodit kuid 40-50 koivase mooduli pliivabast jootest lahtijootmine ei tohiks võtta tunde aega...igaljuhul väga vaevaline tegevus. Või kas niisuguste moodulite kasutamisel on toode, milles moodulid kasutusel, mõeldudki riknemisel kõige täiega väljavahetatavaks, mitte enam remonditavaks jne?
    Internet ei andnud ka otseseid kaasaegseid standardeid ega ka mingeid protseduure taoliste moodulite lahtijootmise või üldse, toodete remonditehnoloogia kohta.
    Oleks huvitav enesehariduslikul eesmärgil niisugune info, kui keegi kusagil infoväljas ehk märganud või kel isiklikke kogemusi?
    Lisatud failid
    -superradical-

    #2
    need paljukoivalised tahavad spets rakist, mis käib tõlviku otsa. rakis ja tema kuju sõltub konkreetsest koivalisest.

    RS ja ELFA trükitud kataloogid sisaldasid kirjeldusi neist. ühel aastal oli isegi juhend sees, kuidas asi käib.

    Comment


      #3
      Üks võimalus on kasutada Rose sulamit.
      Karufoorumis on täpsem kirjeldus üleval.

      Comment


        #4
        Pole seal ammu käinud, ei ole sinna ka oodatud külaline

        A Rosega kas saab - see sulab ju kordades madalamal temperatuuril ja vaevalt sel niihea soojusülekanne on, et pliivaba tina lahtisulatamiseks näiteks mingi 25+25cm pikal alal levib see vajalik soojus või kui siis peab metsik soojussisend olema, mis plaadi ikkagi kasutuskõlbmatuks muudab. Iseenesest hobitroonikutel vaevalt see ka oluline on aga mõned uued valdkonnad kust paistab meeletu e-jäätmete pealevool tulevikus tekkida võivat pani seda küsimust tõstatama, et kas asjad luuakse hirmsas rohepröökamises tõesti aina enam väljavahetatavateks? Eriti kui vaadata kasvõi praegust defitsiiti komponentide turul (oleks vaja 12 transistorit kuid Mouser suunab hetkel aastase järjekorra lõppu...), pigem võiks metsikusmahus rohesuuna uustulnukad olla taastatavad/taaskasutatavad.

        A rakised, ELFA paberkataloogidest? Krt, ilmselt mul need kusagil ka olemas, viimased paberkataloogid omamäletamist mööda sai hangitud kui neid veel oli. Tean, et igasuguseid otsikuid on olemas aga krt, kas on mingit 10cm laia kolviotsa? Ise saaks muidugi niisuguseks tegevuseks aretada aga pliivaba sööb niigi ka korralikumat tehaseotsa, vene vaskpulgast ei hakka üldse rääkimagi. Ajutine oleks ilmselt nagu nimetus ütleb ja soojusesisendaja peab ka mehine olema - kuidas seda temperatuuri nii pikale alale ühtlaselt jaotada ja kontrollida, juba omaette teema.
        -superradical-

        Comment


          #5
          suuri olen näind ainult dicovery science pealt. roboti küljes ja sinna läks mitu tõlvikut ühe rakise külge. muidu temperatuur oleks väga ebaühtlane.

          Comment


            #6
            See ongi ju moodul, teisaldatav, kergesti vahetatav jne, seda ei pea keegi parandama (juppe sinna ju pole).
            Iseasi, kui tahad mõnda sisu komponenti kusagil mujal kasutada.
            Mäletan kaugest minevikust, et inverteri transmooduli katsetamisel sai väljaviigu jalad lahti lõigatud ja jalgadele ei hakanud tina külge. Jalad on nii väikesed ka, et sinna klemmi ega miskit ei pane. Miski imeväikese kaablihülsi pressisin sinna otsa ja sai katse tehtud; kogulugu. Sihuke mikroskoobi all nüri töö.
            Nüüd viimati, oli vaja võtta ühelt moodulilt maha üks komponent. Detail oli nii pisike, et seda maha joota ei õnnestunud. Sai selgeks, et selgest nägemisest üksi ei piisa ja inimkäsi ja terav kolviots on selgelt liialt rohmakas sellise asja läbi viimiseks. See tekitas mõtte, et kui peaks tulevikus olema rohkemat vajadust sellise jamaga tegeleda, peab olema ka tehnika.
            Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

            Comment


              #7
              Olen näinud, et selliseid asju joodetakse lahti triikrauast tehtud jooteplaatidega.
              Triikraua pinnale oli kinnitatud termoandur ning temperatuuri juhiti PID regulaatoriga.
              Selline seade võimaldab temperatuuri täpselt, kiirelt ning odavalt juhtida.
              MINULE EI MEELDI KUI MÕNINGAD ISIKUD MINU POSTITUSI MUUDAVAD,
              KUI POSTITUS EI SOBI SIIS PALUKS SEE KUSTUTADA !

              Comment


                #8
                Hm, seda nagu hästi ette ei kujuta.
                Kujutan ette kuidas moodulist endast juppe nii saab maha võtta aga seda, kuidas niisugune moodul tema kohalolevast trükkplaadist vabastada, vat seda olukorda ma triikraua abil ette ei suuda kujutada.

                Ülemine pilt oli natuke halb näide lisan uue.
                Moodul ise siis on alumine valge "karp", nende peal on enamasti alati mingi trükkplaat või ka mitu (nagu korrused), mul siin ühel oli vist 52 koiba kokku...3 osaline moodul ja igas küljes siis ühendusviigud mooduli kohal olevatele plaatidele, lisaks ka mooduli keskel, külgedel, nagu 4-küljest siis ühendustega ümbritsetud.
                Täpselt niisugust interntist pildina ei leiagi. Nad ei ole tavalised IGBT ega muud moodulid vaid ilmselt tootjate "custom" koostised - mooduli põhjas on AlN keraamilised plaadid millele on joodetud diskreetsed võimsustransid ja dioodid+peenemat kraami. Need tavalised IGBT moodulid on pm samasugused füüsiliselt ainus erinevus ongi, et neil on ilma korpuseta kristallid otse alusplaadil.
                Nende komponentide kättesaamine pole probleem, kuuma õhuga sai, 90% asjad sic ja need taluvad suurt kuumust nagunii ja ega nende vabastamine jääb isegi lubatud tootja soovitatud kuumutuse piiridesse. Seega nende mahasaamine ei olegi mure.
                Mure puudutas neid mooduli kohal olevaid trükkplaate - osa viike on lapikud, osa ristkülikulised, eri suurusega jne, mõtlesin, et kuidas tööstuslikumat laadi tingimustes see võiks toimuda - vaakum-imuriga kolbidel ma isegi tööstuses ei kohanud lapiku imuavaga otsikuid, ka ei olnud suures tehases isegi mingit suurt, mitme kolviga riista mis üheaegselt suudaks kõik need koivad kuumaks ajada, et siis näiteks see plaat üles tõsta moodulist. Muidugi tööstuses meil neid maha ei võetud, praak läks kõige täiega praaki.
                Plaati lõhkuda pole muidugi probleem kui küsimus on näiteks töötava mooduli kättesaamine või ka vastupidi - kui moodul on tarvis uuega asendada, saab vana mooduli tükkhaaval ka eemaldada.
                Samas kumbki neist lahendustest ei tundu olevat professionaalne või nagu see, mis ajendas seda küsimust tõstatama. Oletame, et moodul ise on korras, asub seadmes ja selle mooduli diskreetsed osad on ka asendatavad aga seadme rike tuleneb ühest mooduli kohal olevast plaadist - ei saa ka ju kogu alumist osa koos seadmega ära lõhkuda, et mõnele rikkis detailile ligi saada plaati kahjustamata.
                Need moodulid saavad ilmselt lähema kümnekonna aastajooksul üle 50% inimeste igapäevaelu osaks, sportlikust huvist uurisin ja otsisin kuid isegi vene isetegemisefoorumid jne ei anna mingit lõplikku ideed, et kuidas võiks produktiivsemalt olla võimalik niisuguseid mooduleid sisaldavat seadet kergema vaevaga demonteerida, ilma seda suuresti rikkumata.
                Lisatud failid
                -superradical-

                Comment


                  #9
                  Niipalju kui mul oli vaja neid lahti saada, aitas ikka vaakum-imuriga kolb; lapikute jaoks suurema avaga ja täpsemalt vastu plaati, et õhk otsiku serva vahele ei lähe.
                  Head susserdamist !

                  Comment


                    #10
                    A mis nimeline jaam või kolb see oli, mil niisuuri otsikuid on?
                    Mul ainuke kogemus WDD81V vist oli jaam kus imurkolb aga otsikud küll olid üsna miniatuurse avaga, noh, niisuure avaga mis neile 6-7mm laiustele lapikutele klemmidele ilusti ümber läheb, sinna otsa kuidagi ei paneks ka ilmselt, pole see otsikukeere isegi nii jäme seal. Alist ka vaatasin aga valik üsna napp, vähemalt vacuum desoldering jne otsingusõnadega. Muidugi ilmselt saaks küll väiksema otsikuga kui teise käega kuumutaks tina veel teise kolviga ja siis imuriga kuumutaks ka ja imeks tina ära. Või siis tõesti suruõhuga puhuks minema Kuigi need ei ole vist samuti just professionaalsed lahendused.
                    -superradical-

                    Comment


                      #11
                      Esmalt postitatud radiotehnika35 poolt Vaata postitust
                      A mis nimeline jaam või kolb see oli, mil niisuuri otsikuid on?
                      Või siis tõesti suruõhuga puhuks minema Kuigi need ei ole vist samuti just professionaalsed lahendused.
                      Suruõhk teeb trükkplaadi augu ilusti puhtaks, kui tina saab teisele poole trükkplaati kuhugi minna siis toimib minumeelest paremini kui vaakumpump.
                      Maailm oleks puhas ja süüta
                      kui poleks õllejogurtit
                      - Õ.Õ.

                      Comment


                        #12
                        Olen ikka vahest vanu ja katkiseid sagedusmuundureid lõhkunud - selle jõuelektroonikaga alumiinium alusel plaadi olen lihtsalt lõiketangidega väljaviigu haaval küljest lõiganud.
                        Triikrauast tehtud plaati kasutaks üksikute komponentide alumiinium alusega trükkplaadilt eemaldamiseks.
                        MINULE EI MEELDI KUI MÕNINGAD ISIKUD MINU POSTITUSI MUUDAVAD,
                        KUI POSTITUS EI SOBI SIIS PALUKS SEE KUSTUTADA !

                        Comment


                          #13
                          OK, ilmselt ka konkreetse mooduli lähim vaade kellelegi ülekohut ei tee, tegu pole nagunii täieliku seadmega.
                          Sel siis oli mitu korrust nende jootekontaktide otsas, külgmised ei vii jõumoodulisse, need siis 2 plaadi vahelised interkonnektorid. Ühel vaatel "alumise korruse" plaat tihvtide otsas, teisel moodul paremini näha ja ka tihvtid.
                          Oma kogemus oli, et kahe niisuguse mooduli lahtijootmiseks kulus umbes päev aega, tinasukka vast 1.5-2meetrit ja kolviots - pliivaba, lisaks pidin kolbi kuritarvitama, alla 100W midagi teha ei olnud, jaama kolb lihtsalt ei suutnud laiemate kontaktide tina isegi püsivalt sulasse olekusse viia, 60W umbes ja ka sellel kuritarvitasin temperatuuriseadistust. 100W oli selgelt liiga kuum, see õnneks lasi kasutada laiade klemmide kohal ka mitmekordset tinasukka, pidin korduvalt kuumutama ja vahele kampolivedelikku määrima, sellest ka jääke plaadil näha. Ometi said isegi hoolikal toimetamisel plaadil mitmed rajad padide kohal kannatada, mõned läbiviigud tulid samuti välja kuigi tundub, et vask on 3oz ja läbiviigud on paksud.
                          Peale seda nikerdamist istusin arvutitaga ja otsisin, et kuidas pagana päralt saam asja tööstuslikumalt teha, et kuidas professionaalselt seda teha...no kui alumisel korrusel on üks väike viga, põhjustatuna näiteks halvast elektrikvaliteedist ja üldine seade ise ei ole taastamatuks muutunud vaid vaid mõnede osade vahetus päästab seaadme siis on justkui patt niivõrd väikeste vigade tõttu kogu seadet utiiliks lugeda. Ometi ma internetist ei leidnud midagi, ei suuda isegi samasuguseid mooduleid leida, ammu siis nende ümbruses oleva süsteemi demonteerimise viiteid.
                          Need esimse posti moodulid, neid siinses olevatega võrreldes ikka võrreldamatult lihtsam maha võtta, isegi tinasuka meetodil aga selle welleri vaakumkolviga vast kulus kümmekond minutit, kui niipaljugi, a seal olid ainult üsna väikesed ristkülikulised viigud, suuri lapikuid ei olnud ja tolajal veel kasutati pliiga tina.
                          Õhuga puhumisest oli juttu, see tundub hardcore meetod, nõuaks ettevaatlikkust ja ilmselt ka veel võimsamat kolbi, et asi kohe ühekorraga iga pini puhul õnnestuks. Muidugi oleks huvitav, et kas käsitsi on üldse selleks olemas mingisugust tööstuslikumat meedet. Vaikselt isegi juba kahtlen.
                          Lisatud failid
                          -superradical-

                          Comment


                            #14
                            60W tõlviku ja suruõhuga saab kenasti lahti. ise demonteerisin autoraadiote võimendikive nii.

                            kompressori otsas oli vanast värvi püssist tehtud selline: https://www.verkter.ee/suruohutoorii...abo-bp-10.html

                            surve oli 8atm.

                            hiljem tekkis selline: https://www.oomipood.ee/product/vtde...inapumbaga_30w

                            töötab kenasti, minda asja peab kauem sulatama.

                            Comment

                            Working...
                            X