Tauras-211 (ULPT-61-II-28) tume ilma halltoonideta pilt

[dieter]

niisama huupi pakun, AVR (automaatne võimendusregulaator) kondekas või selle ahel on pehmo ning temperatuuri tõustes kaotab oma omadusi. ja tulemusena sisendsignaali võimendus forseeritakse põhja ... samas ei saa välistada videovõimendi lambi ahelat.. kasvõi poolsurnud lamp võtab 10min+ soojenemisega oma max võimenduse uuesti ülesse.. videovõimendi katood kondekas hakkab paari minut jooksul lekkima jne

[Punamytsike]

Ma avastasin, et lamp 3L1 (6Ž5P), mis peaks siis ASR lülituse võimendi olema, ei põle ega soojene. Kontrollisin sel piiksumise režiimil multimeetriga lambi hõõgniiti 3. ja 4. viikudelt, piiksus ilusti. Võtsin lambi välja ja telekas töötab ka ilma selleta.

Dioodi režiimil kontrollisin multimeetriga ka toiteploki silufiltri sildalaldi dioode, kõik D226B. 6D1 ja 6D2 näitasid 615, 6D3 ja 6D4 näitasid 620, 6D5 näitas 628, 6D6 näitas 629 ning 6D7 ja 6D8 näitasid 608.
Mul pole multimeetril mahtuvuse režiimi, aga kontrollisin pea kõik kondensaatorid üle takistusega. Digitaalse multimeetriga ei näinud, et mitmetel kondensaatoritel (põhiliselt 4. plokis) väärtus liiguks kindlalt numbrilt edasi: 2C31, 2C32, 2C27, 3C37, 3C41, 4C3, 4C14, 4C15, 4C17, 4C18, 4C22, 4C23, 4C26, 6C3, 6C6. Täielikku nulli ei näidanud ükski kontrollitud kondensaator.
4C13 takistus tõusis ükshaaval ja alati astus natuke tagasi enne kui jätkas tõusu. Mitmed kondensaatorid tõusid lihtsalt päris aeglaselt ühe ühiku haaval.

Lopatini raamat ütleb punktis 74 Kujutis on ülemäära kontrastne ja püstsihis moonutatud. Valjuhääldist on kuulda tugevat müra koos moonutatud heliga (Temp 6, 7, 6M, 7M). Võrgufiltri ühes elektrolüüskondensaatoris C7-24 (6C4), C7-35 (6C14) on katkestus. Takistusega mõõtes olid 6C4 ja 6C14 (mis on keraamiline, mitte elektrolüüs-) elusad. Punkt 77 ütleb, et kui kujutis on liiga kontrastne ja ebaterav, on videovõimendi anoodkoormustakisti takistus suurenenud ja/või videovõimendi anoodiahela kondensaator rikkis. Neid pole kontrollinud (enda teada).

Vasema magneti sain kenasti keeratud noaga ruuduks teritatud otsaga pliiatsiga. Üsnajagu etem on nüüd kindlasti. Pingeid pole endiselt mõõtnud, sest pole krokodille jõudnud tuua.
Igal juhul see kontrastsuse tõus juhtub üpris järsku peaaegu täpselt pärast poolt tundi ja uuesti peale järgmist poolt tundi. Pildisuurus samuti läheb püstipidi tsipa kitsamaks. Näha on, kuidas pilt hakkab servadest tõmblema niiviisi umbes 1-2mm kitsamaks-laiemaks pisut uimaselt. Kui välja lülitada ja lasta televusseril puhata, siis on kõik jälle normis.

[Punamytsike]

Tervist taas!

Ma vahetasin kõik elektrolüüt- ning metallpaberkondensaatorid 3. plokis välja uute elektrolüüt, polüester- ja polüpropüleenkondensaatorite vastu. Vahetasin ka AVR-videovõimendi ja ASR lülituse võimendi lambid välja. Siiski pole see halltoonide kadumine kuhugi kadunud. Kas nüüd peaks ette võtma takistid ja keraamilised kondensaatorid? Kuidas saab neid kandilisi metallkarbis 3Ф1 ja 3Ф7-3Ф8 lahti? Kas see karp tuleb lahti joota ja see tuleb siis lihtsalt ära, et sisu jääb paigale? Lugesin veel, et kontrastsuse viga võib olla lekkivas kondensaatoris kanaliselektoris või kontrastsusnupu takisti ahelas.

AVR tüürvõrel on pinge 112V (minu teada peaks olema 90V) ning videovõimendi varivõrel on 178V (peaks vist 160V olema). Potentsiomeeter 3R41 (470k) näitab väljalülitatuna mõõtes lõpuni keeratuna 72k oomi. Pingejagur 6R22 (470k) vaid 25 oomi.

Televiisoril tuleb kujutis ette 30 sekundit pärast tööle panekut. Kujutise nägemiseks on vaja kuskil 3/5 peal kaadrisagedust. Umbes 4-5 minuti pärast hakkab pilt üles-alla värisema ja kaob peatselt, siis tuleb kaadrisagedust natuke juurde keerata. 9-10 minuti pärast keeran kaadrisageduse lõpuni. 18 minuti ajal on tähele panna tumenemist ning 20. minutiks on kõik helehallid tumehallid. ASR ei tööta. Mustade kujutiste järel on paremal negatiivis valge serv.

[Scott]

Mäletan, kuidas Rekord-6 telekal oli hall topeltkontuur, no kuidagi ei saanud lahti. Vahetasin ka igasugu juppe välja. Nagu Murphy ütleb, viimaseks jäi üks MBM-elektrolüütkondensaator, selle vahetamisega viga kadus. Oleks raamatut lugenud, oleks sellest alustanud - tüüpviga.

Takistid ja keraamikakonded jäta vahetamata, kui just silmaga nähtavalt katki pole. Jalgade jooted vaata üle, külmjoode on hall ring joodises.

Ja hakka tagantpoolt peale. Kui praegu näiteks vahesagedusvõimendi on häälestusest väljas (ja täpselt häälestada saab seda vaid generaatori ja sweepiga), siis jäädki vigu otsima. Kõige mõistlikum on tekitada videosisend, mis elimineerib sisendploki ja vahesageduse koos AVRi ja ASRiga. ASR on automaatne sageduse järelhäälestus ja selle lambi võid ka välja tõmmata, teleka tööd see otseselt ei mõjuta. Videosisendisse kusagilt testtabel ja selle järgi hindad laotuste olukorda.

Kas kõik toitepinged on kontrollitud?

Veel - halli kujutist põhjustab ka emissiooni kaotanud kineskoop. Mingiks ajaks saab kineskoopi treenida (praegu ostaee-s kineskoobi taastamisaparaat müügis) või küttepinget voldi võrra tõsta lisatrafoga. Aga kui liiga väsinud, siis uus pilditoru otsida. Kineskoobi taastamist tehakse Ameerikas: kael maha, uus kahur sisse, uus luminofoor ja anoodi voolurajad, sulatatakse uus kael kineka kere külge ning imetakse vaakumisse. Loomulikult see maksab ja seda tehakse vaid väga vanade väärtuslike muuseumiaparaatidega.

E: lugesin kogu teema uuesti läbi. Miski läheks justkui soojenedes režiimist välja. Toiteahel, mis annab ka pildilaotusele pinget?

Kas see karp tuleb lahti joota ja see tuleb siis lihtsalt ära, et sisu jääb paigale?

Peaks piisama karbi küljeklemmide lahtijootmisest.

[Punamytsike]

Videovõimendi-AVR lambi ühelgi viigul pole õiget pinget.

Viik	Peaks olema	Tegelik pinge
1	90 V	119 V
2	160 V	153 V
3	245 V	222 V
7	2,5 V	1 V
8*	-1,5 V; -6 V	2 V; -0,9 V
9	160 V	171 V
10	150 V	128 V

* 8. viigul on toodud järjest pinged suurimal ja vähimal kontrastsussättel.

3. ploki toitepunktides samuti pole üheski õiget pinget

	Peaks olema	Tegelik pinge
40	~6,3 V	~3,8 V
41	~6,3 V	~4,5 V
53	150 V	0,22 V
68	~6,3 V	~3,4 V
71	240 V	0,37 V
72	150 V	0,22 V

Takistid ja keraamikakonded jäta vahetamata, kui just silmaga nähtavalt katki pole. Jalgade jooted vaata üle, külmjoode on hall ring joodises.

Vaatan jooted üle. Kuna neil kerge paatina tekkinud ajaga, tunduvad paljud külmjootes. 3R13 näitab õiget 4,3k väärtust, aga on keskelt ümberringi tahmunud. Igaks juhuks vahetan kahe 2K2 takistiga ära. СГ-206Б stabilitronid 5Л1 ja 5Л2 hakkavad aegajalt vastikult valjusti vilisema. Tavaliselt aitab paar kõva latakat teleka peale, aga kui mõõtmiseks see plokkide raam on kui uks avali, siis pole midagi teha.

E: lugesin kogu teema uuesti läbi. Miski läheks justkui soojenedes režiimist välja. Toiteahel, mis annab ka pildilaotusele pinget?

Jah, mulle tundub ka, et soojenedes läheb miski kööga. Küsiks, et kust mul neid toitepingeid mõõta tuleb? Ma proovisin mõõta mitu kuud tagasi võrgutoiteosa sildalaldi pingeid ja suutsin koheselt lühise tekitada. Mul oli maandusjuhe sisemuse metallkonstruktsiooni küljes ja punase juhtmega puudutasin dioodi. Kas ma puudutasin valest kohast siis? Ma ikka mõõdan alalispinget, eksju? Milleks need КТ punktid on, ka pinge mõõtmiseks? Enamuses neis oli -0,02 V alalispinge režiimil, vahelduvaga 0,03 V.

Veel - halli kujutist põhjustab ka emissiooni kaotanud kineskoop. Mingiks ajaks saab kineskoopi treenida (praegu ostaee-s kineskoobi taastamisaparaat müügis) või küttepinget voldi võrra tõsta lisatrafoga. Aga kui liiga väsinud, siis uus pilditoru otsida. Kineskoobi taastamist tehakse Ameerikas: kael maha, uus kahur sisse, uus luminofoor ja anoodi voolurajad, sulatatakse uus kael kineka kere külge ning imetakse vaakumisse. Loomulikult see maksab ja seda tehakse vaid väga vanade väärtuslike muuseumiaparaatidega.

Kineskoop tundub mulle täitsa kõbus. Annab ikka väga eredaks kruttida. Ma muidu olen vaadanud üksjagu Shango066-nimeliselt YT kanalilt tema televiisorite taastamise videoid, kus kasutab kineskoobi hindamiseks ja katoodi puhastamiseks spets kohvrit. Ma kusjuures nägin sedasamust taastamisaparaati Ostas aga hetkel enam ei leia. Ma arvan ja loodan, et mul sellist vaja ei lähe.

[Scott]

Eelnevast postitusest lähtudes - kirjelda oma mõõtemetoodikat ja seda, millega mõõdad. Sest selliste pingetega, nagu tabelis on, teler ei teeks häält ja oleks pime.

Võrgualaldi mõõtmine on üldse (algajale) keeruline, sest seal on nii vahelduv-, alalis- kui poolperioodkomponent ja kui aparaat juba enam-vähem töötab, siis alaldi eraldi mõõtmiseks tavaliselt vajadus puudub ning töökorda saab hinnata väljundpinge järgi.

KT-punktid on-olid teleateljees spetsiaalse remondi-analüüsiseadme ühendamiseks.

[Radiool]

Kui pinge mõõtmisega kusagil pauk käib ja lühis tekib, on kaks võimalust- kas on riist rikkis või on oskused pisut puudulikud. Vaata enne mõõtmist aparaadi juhend üle, kus augus mõõtejuhtmed peavad olema ja millises asendis valikuketas. Tavaline mure on pinge mõõtmisel juhe Amprite pessa jätta, siis saab pauku küll.

[Punamytsike]

Klammerdan negatiivi tavaliselt kas selle eraldiseisva metallnaga külge, mille külge saab plokiraami kinni kruvida kui ukse lukku, või plokiraami külge. Valin multimeetril 1000 V alalispinge ja punase nõelaga puudutan mõõtmiskohta. Lambiviike mõõtes oli negatiivne klamber plokiraami küljes. Nummerdatud punkte mõõtes oli metallnaga küljes: tulemust ei näidanud, seega valisin 20 V alalispinge režiimi, mis näitab sajandikke. 40., 41. ja 68. punkti mõõtsin 200V vahelduvpinge režiimil.



Oskused on kindlasti puudulikud. Ka minagi imestan nende mõõtmistulemuste peale, see ei saa õige olla. Ma ei mäleta enam, kuidas ma sildalaldiga suutsin lühise tekitada, kuna tegin seda vist enne suve. Ma kas tekitasin lühise sedasi, et panin negatiivse klambri plokiraami külge ning puudutasin dioodi anoodi punasega, või piisas vaid sellest, et ühendasin negatiivse klambri dioodi katoodiga. Saan ma siis õigesti aru, et võrgutoiteosa sildalaldit pole vaja kontrollida, vaid just neid kuut punkti 3. plokis ning siis veel ka neid ABVG kohti võrgutoiteosa kondensaatoritest?

[Scott]

Dioodsilla kontrolliks esialgu punkt E peal +270 v ja punkt B (vene V) peal +160 V. Kui enam-vähem, siis saab eeldada, et toiteplokk korras. Kui teistel mõõtepunktidel samuti ettenähtud väärtused, siis väga suure tõenäosusega korras. Tasuks mõõta ka alaldi vahelduvkomponenti, õigemini selle puudumist. Kõige lihtsam on vaadata ostsilloskoobiga, ebatäpsem on testrijuhtmele jadamisi vahele pandud kondensaator ja tester vahelduvpinge piirkonnale. Ilma kondensaatorita saad kindlasti vale tulemuse ja võid testrile haiget teha. Üldiselt - kui vahelduvkomponent on liiga suur, siis on selle tagajärjed kuulda valjuhääldis ja näha ekraanil.

Lampide küttepinge mõõda 20 voldises vahelduvpinge piirkonnas, saad täpsemalt mõõta. Ja kindlam on nii, et võtad mõõtejuhtmete otsadelt krokodillid ära ja paned teravikud lambi pesa vastavate klemmide vastu.

Miinuse ehk musta juhtme krokodill on ikka mõttekam mõõdetava ploki või plaadi üldjuhtmele kinnitada, nt mõõtepunktid 77, 65, 57, 54 jms. Raami küljes võib krokodilli kontakt jääda kehvaks ja mõjutavad ka muude plokkide uitvoolud.

Igaks juhuks ütlen, et realaotusplokist hoia tester eemale. Seal on lampide anoodidel kilovoldini küündivad pinged, millel 15625 Hz vahelduvkomponent. Isegi puudutada pole testriga vaja, säde hüppab juba mõne millimeetri kauguselt. Olen nii ühest korralikust testrist ilma jäänud.

Ja seda ehk ei pea ütlema, et telekat mõõdetakse ja remonditakse ühe käega, teisega ei tohi samal ajal šassiist kinni hoida. Tean, milline on 18 kV ühest käest teise ja rohkem ei taha.

[a1]

Lisan siia juure, et nagu ka jooniselt näha, siis lampide kütteahelatel puudub ühendus šassiiga (maaga), vahest ühendatakse toitva mähise keskpunkt maaga, vahest antakse mingi alalispinge sinna.
Seega küttepingeid on mõistlik mõõta vastavate kontaktide pealt, mitte maa suhtes.

[Punamytsike]

Kui ma pingeid mõõdan, kas oleks mõistlik ühendada kineskoop lahti?
Kas pinge Е jaoks ma siis mõõdan seda sealt, kuhu ta omadega jõuab lõpuks (heliploki 29. punkt) ja musta juhtme maandan näiteks punkti 35?



Kui ma mõõdan AVR-videovõimendi lambil AVR pingeid, siis torkan musta juhtme vastu AVR pentoodi anoodi viiku ning punase kuhuiganes, AVR varivõre, tüürvõre jne; videovõimendi pingete puhul must videovõimendi anoodi vastu ja punane videovõimendi katoodile, varivõrele jne? Või kõlbab ikka, et must on punktis 65 ja punasega surgin lampi?

[a1]

Kui ma pingeid mõõdan, kas oleks mõistlik ühendada kineskoop lahti?
Kas pinge Е jaoks ma siis mõõdan seda sealt, kuhu ta omadega jõuab lõpuks (heliploki 29. punkt) ja musta juhtme maandan näiteks punkti 35?

AVR pentoodi anoodi viiku ning punase kuhuiganes, AVR varivõre, tüürvõre jne; videovõimendi pingete puhul must videovõimendi anoodi vastu ja punane videovõimendi katoodile, varivõrele jne?

Mõõtmistöödeks kineskoobi lahtiühendamisel ei näe ma mõtet.
Pinget mõõdad ikka seal, kus seda tarvitatakse, kui puudub või erineb oluliselt, siis lähed mööda toiteahelat tagasi (pinge võib ju kaduda ka lihtsalt plaadile tuleva juhtme külmjootes). "Musta juhtme" paneks ma südamerahuga šassii külge, uitvoolud jms hakkavad mõjuma siis kui mõõdetav väärtus väga väike.

Anood on raadiolambi skeemil ülemine ots. Mingi segadus?! Pingeid mõõdetakse ikka maa suhtes (va. lambi küttepinge).

[Punamytsike]

Pingetähis-punkt	Peaks olema	Tegelik pinge
Е-29	270	275
А-100	225	222
Б-24	265	Mõõtmata
Д-95	235	Mõõtmata
Г-71	245	242
В-16	160	158
В-23	160	Mõõtmata
В-53	160	158
В-72	160	158
В-102	160	157

Kõik mõõdetud pinged paistavad enamvähem õiged olema, testril peaks ka mingi mõõtemääramatus olema ju. 24 ja 23 on realaotusplokis ning 95 otse realaotuspentoodi ja summutusdioodi kohal, millele pelgan pisut nüüd läheneda.
Kui ma nüüd välja lülitasin teleka, jäi ekraanile kuskil 10 sekundiks väike valge täpike, mis peaks olema ju tavaline vanadel kineskoopidel, aga ma pole seda oma telekal varem näinud. Mul on kõik, kontrast, heledus, teravus ja hääletugevus nulli keeratud. Muidu kui olen teleka peale tavalist vaatamist välja lülitanud, on lihtsalt valge ristkülik kahanenud keskele ja ruttu kadunud, vahel mitte päris keskele.

[Scott]

Kui see tabel toiteploki pingete kohta käib, siis on ju kõik ok.

Kineskoopi lahti ühendada ja siis telekat pingestada ei tohi. Kineskoop on koormuseks ja kui koormust pole, siis võivad kõrgepinged väga kõrgeks minna. Kui jätta anood külge, kuid kahurilt pesa eemaldada, siis anoodpinge laeng liigub ka teistele elektronkahuri osadele ja pesa ühendades-puutudes võid korralikult särakat saada. Samal põhjusel peab anoodjuhe kineskoobi küljes olema, kineskoobi klaaskolvist moodustub kõrgepingekondensaator. Seepärast peab kineskoobi väline grafiitpind olema vedrudega paljasjuhtmega kokkupuutes, mis on ühendatud realaotusploki maaga.

Valge täpp väljalülitamisel vajab tähelepanu (kiirekustutuslülitus ei tööta korralikult), kuid ei mõju kineskoopi koheselt kahjustavalt. Sellega tegele siis, kui saad muu korralikult toimima.

Testriga lambi võrede pinget mõõtes tuleb arvestada testri sisetakistusega, mis pole suurem kui 1 megaoom. Ehk lambi võre pinge on tegelikult õige, kuid mõõtma hakates läheb osa voolust testri kaudu maasse ja saad tegelikust palju väiksema näidu. Jällegi - kui plokki tulevad toitepinged vastavad nõutule ja teler töötab nagu praegu, siis saab eeldada, et võrepinged on korras.
Võrepingeid mõõdetakse suure sisendtakistusega voltmeetriga või ostsilloskoobiga.

AVRi pinget mõõda PTK-ploki vastavalt jalalt. Antenni liigutades peaks see muutuma, modulaatorit kasutades saab kontrollida kanali väljundsageduse muutmisega - kanalilt ära häälestades AVR-pinge peab muutuma. Ja vaevalt selles viga, modulaator annab kogu aeg ühtlase tasemega signaali ja AVR püsib muutumatuna.

...

Kas sul videovõimendile asenduslampe on? Lugesin eelmisel lehel tumenemise kirjeldust ja esimese asjana vahetaks lambid ära.

[Punamytsike]

Ma mõõdan järgi veel Б ja В pinged 5. plokis ning Д pinge 4. plokis. PTK-le tuleb alalispinge В ja vahelduvpinge α, mõõdan siis PTK punkte järgmisena?
Ostsilloskoopi ega ühtki teist voltmeetrit mul pole, seega vahelduvpinged И, α ja β ning lambi võred jäävad hetkel mõõtmata.

Anood on raadiolambi skeemil ülemine ots. Mingi segadus?! Pingeid mõõdetakse ikka maa suhtes (va. lambi küttepinge).

Ehk kui mõõta lambi pingeid, siis must ikka šassii külge, aga küttepinge puhul nt 6Р4П lambil üks juhe 5. ja teine 6. viigule?

Kas sul videovõimendile asenduslampe on? Lugesin eelmisel lehel tumenemise kirjeldust ja esimese asjana vahetaks lambid ära.

Ma vahetasin videovõimendi lambi 6Р4П paar kuud tagasi ära. Kui uue lambiga telekat vaatasin, tekkis uus sümptom. Umbes sellel ajal, kui pilt oleks kontrastsemaks tõmbunud, pilt vaikselt haihtus ja sama vaikselt tuli tagasi poole minuti jooksul. Kontrastseks minek tuli kuskil veerand tundi hiljem. Pärast pole seda sümptomit uuesti ette juhtunud. Äkki halvas sedasi vooluring uue lambi samasse seisu, mis vana?

Ma mõtlen, et äkki see valge täpp on seotud kineskoobi anoodjuhtmega. Kas vene telekatel oli kuidagi teisiti see ehitatud, et see mul kunagi ära võttes särtsu ei anna. Lääne telekate lahtimonteerimisvideotes kõik alati rõhutavad, kui tähtis on selle alt maandatud kruvikeerajaga pingest lahti saada. Mul pole seda kordagi olnud. Tuleb kergelt ära ja toksin igaks juhuks korra vastu metallnurka, särtsu ei tule. Seekord üritasin eriti korralikult klapi kineskoobi auku vajutada kinni. See on ainuke asi, mis tegin teisiti vahetult enne valge täpi sümptomit.